/nginx/o/2011/12/01/858624t1h2d21.jpg)
Vaid paar tundi pärast Angela Merkeli lubadust Nicolas Sarkozy valimisvankrile hüpata avalikustas viimane Saksa stiilis tööturureformid, mis peaksid elavdama majandust – ja šansse saada tagasi valitud.
Sarkozy avalikustas Saksa stiilis reformid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädal oli edukas Sarkozy sotsialistist oponendile François Hollande’ile, kes kasvatas oma edu arvamusküsitlustes ja pidas terve rea jõulisi kõnesid.
Harvaesinevalt tagasihoidlik Sarkozy ütles televisioonis, et eurokriis on stabiliseerumas ning teatas, et Prantsusmaa 2011. aasta eelarvepuudujääk tuleb 5,4 või 5,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – mis jääb ilusti eesmärgiks seatud 5,7 protsendi piiridesse.
«Euroopa ei ole enam kuristiku äärel,» ütles Sarkozy.
Kuid ta lisas, et Prantsusmaa peab järgima Saksamaa eeskuju ning teostama struktuurseid reforme turgutamaks oma nõrka konkurentsivõimet, stimuleerimaks kasvu ja tekitamaks töökohti.
Ta kuulutas välja 13-protsendilised kärped Prantsusmaa tööjõukuludes, mis on Euroopa kõrgeimate hulgas.
See saavutatakse vähendades tööandjate sotsiaalmaksu kohustust. Lisaraha saadakse käibemaksu kõrgendusest (19,6 protsendilt 21,2 peale), mis rakendub oktoobris ehk tükk aega pärast valimisi.
President tõi näiteks endise Saksa kantsleri Gerhard Schröderi reformid – kes teda hiljuti külastas – ning pani ette, et ettevõtetele tuleks anda enam vabadust töönädala pikkuse ja palgataseme läbirääkimiste vallas kohalike ametiühingutega, õõnestades veelgi Prantsuse kohustluslikku 35-tunnist töönädalat.
Sarnased sammud Saksamaal tekitasid Sarkozy sõnutsi «töökohti, töökohti ja veelkord töökohti».
Pariisis tekitas Merkeli avalik otsus Sarkozy kampaaniat toetada igatahes palju elevust ja üllatust. Nimelt pole viimane veel isegi oma kanditatuuri ametlikult üles seadnud. (Prantsuse presidendivalimised toimuvad kahes voorus 22. aprillil ja 6. mail.)
Saksa liidri lubadus rõhutab tihedaid sidemeid, mis tal Sarkozyga eurokriisi käigus on tekkinud (ja ühise hüüdnime «Merkozy» tabavust), kuigi aeg-ajalt on ka nende vahel tunda tugevaid pingeid.
Kui Briti konservatiivide liider David Cameron 2010. aastal peaministriks pürgis, vältis Merkel püüdlikult tema toetamist.
Merkeli sekkumist tõlgendatakse kui teravat noomitust Hollande’ile, kes on tõotanud vaadata uuesti läbi Merkeli ja Sarkozy uue «eelarvepakti», millele täna Brüsselis tippkohtumisel kõigi eelduste kohaselt alla kirjutatakse.
Copyright The Financial Times Limited 2012