Rahandusminister: avame toetused kohe pärast lisaeelarve vastuvõtmist (1)
24. märts 2021, 16:55
/nginx/o/2021/03/18/13685475t1h6eb3.jpg)
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on valitsus valmis toetused avama kohe, kui leevenduspakett on parlamendis vastu võetud ja Euroopa Komisjonist kiirendatud korras küsitud riigiabi luba käes.
Pentur-Rosimannus tutvustab kolmapäeval esimesel lugemisel riigikogule plaanitavat lisaeelarvet, teatas rahandusministeerium.
«Loodan väga, et riigikogu on valmis lisaeelarvet kiiresti menetlema. Valitsuse poolt oleme valmis kõiki toetuste maksmisi puudutavaid määrusi rakendama kohe, kui parlament on lisaeelarve vastu võtnud. Tänan kõiki, kes on selle nimel tööd teinud,» ütles rahandusminister ja lisas, et kuna kriis on tõsine, peavad väljamaksed olema sel korral kiired.
Rahandusministri sõnul eeldab riigi välja juhtimine praegusest kriisist, et tuge saaksid piirangute kehtimise ajal kõige valusamalt pihta saanud sektorites nii võimalikult paljud töötajad kui ka ettevõtted, et säiliksid sissetulekud ja töökohad.
«Katame ka vajalikud vaktsineerimise, testimise ja ravi kulud. Aitame leevendada lünki, mis hariduses pika distantsõppega kaasnevad ning toetame vaimse tervise turgutamist. Selleks täna riigikogu ees olev lisaeelarve mõeldud on,» märkis minister.
Riigikogule esitatav eelnõu näeb ette 150 miljonit eurot tervishoidu muuhulgas haiglatele erakorraliste kriisikulude katteks, aga ka vaktsiinideks ja vaktsineerimise korraldamiseks, testideks, ravimi Remdesivir hankimiseks ning haigekassa reservkapitali taastamiseks. Et inimesed ei läheks haigena tööle, jätkub aasta lõpuni haigushüvitiste maksmine alates teisest haiguspäevast, mis tähendab lisaeelarves 12 miljoni euro suurust kulu.
Järsu käibelanguse läbi teinud ettevõtete töötajatele töötasu toetuse maksmise võtab riik eelnõu järgi märtsis ja aprillis suuresti lisaeelarve kanda. «See maksab 102,2 miljonit eurot lisaeelarvest ja 38 miljonit eurot töötukassa reservidest, aga lühiajalise, suure käibelanguse läbi teinud ettevõtete toetuseks ja alles hoidmiseks on see vajalik kulutus,» ütles Pentus-Rosimannus.
Nendele tööandjatele, kelle peamine kulu ei ole palgakulu, näeb lisaeelarve ette kokku 44 miljoni euro suuruse erakorralise toetuspaketi, kust saavad abi majutus- ja toitlustussektor, spaad, reisikorraldajad ja jaekaubandus.
«On hulk kulusid, mida järsu käibelanguse läbi teinud ettevõtetel tuleb katta ka piirangute ajal. Olgu rent, liisingmaksed või midagi kolmandat. Nende kulutuste piiranguteaegseks toetuseks on see erakorraline meede mõeldud,» selgitas minister. «Ka selle meetme soovime avada sisuliselt kohe pärast lisaeelarve vastuvõtmist,» lisas ta.
Haridusvaldkonnale on lisaeelarves ette nähtud 12 miljonit eurot, suur osa summast läheb õpilünkade tasandamiseks. Kultuur ja sport saavad eelnõu järgi lisaeelarvest tuge kokku ligi 39 miljonit eurot. Seegi on seotud otseselt nii majanduse taastumise kui vaimse tervise toetamisega.
Vaimse tervise tugipakett sisaldab nii perearsti teraapiafondi, kliiniliste psühholoogide suuremat tuge kui ka e-psühholoogi broneerimissüsteemi. Kaudsemalt toetavad Pentus-Rosimannuse sõnul lisaeelarves vaimse tervise turgutamist ka paljud teised meetmed.
Lisaeelarve maht on eelnõu järgi 640,74 miljonit eurot, maksimaalselt 1,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Lisaeelarve üks eesmärke on soosida majanduse kiiret taastumist.
Milliseks eelarvepositsioon tänavu tervikuna kujuneb, selgub majandusprognoosist, mis valmib 5. aprillil.
«Muidugi mõjutab kogu eelarvepositsiooni kaugeltki mitte ainult lisaeelarve, vaid ka see, kui pikalt viirus murrab, kui kaua piirangud tervise kaitseks püsima peavad, millises seisus on ka meie olulisemad kaubanduspartnerid ja kui kiiresti õnnestub pakkuda vaktsineerimisvõimalusi,» ütles rahandusminister.