Transpordiameti juht: tee-ehitus on pandeemiast jõudu ja energiat juurde saanud

Teetööd. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui paljudes tegevusaladel on Covid-19 pandeemia mõjunud laastavalt, siis transpordiameti peadirektori Kaido Padari kinnitusel on tee-ehitus pandeemiast hoopis hoogu juurde saanud.

«Tee-ehitus on kindlasti see, mis Covidis on jõudu ja energiat juurde saanud,» lausus Padar selle aasta suuremaid teetöid tutvustades.

Selle aasta algusest asutatud uue, endist veeteede ametit, lennuametit ning maanteeametit koondava transpordiameti juhiks saanud Padar kinnitas, et ühtegi poliitilist erakonda ei jäta tee-ehitus külmaks ning kui ta enne ametisse asumist erakondade võtmeisikutega kohtus, olid nad kõik arvamusel, et põhimaanteed tuleks korda teha ja välja ehitada.

Selle aasta teedevõrgu investeeringute maht on 253 miljonit eurot. Sellest 205 miljonit tuleb riigieelarvest ning 48 miljonit välisvahenditest.

Selleks, et planeeritud graafikus püsida ning tööd 2030. aastaks ära teha, oleks tarvis igal aastal investeeringuteks 400 miljonit eurot. Kas see ka niimoodi läheb, on praegu vara porgnoosida. «Kahjuks ei ole võluvitsa, et öelda, et see kindlasti on, aga teeme tööd selle nimel, et rahastus oleks järjekindel,» rääkis Padar, lisades, et mõne teelõigu kaasaegseks muutmine tähendab, et sellega suudetakse ka ohutus tagada. «Iga võidetud elu on maksud ja rõõm kuskil perekonnas,» lausus Padar.

Sahtel projektidest tühi

Padari sõnul on transpordiameti sahtel projektidest tühi. Projekteerimisi on 110 km jagu. Sel aastal alustatatakse 83 km projekteerimist ning kahe aasta pärast paeks meil olema ligi 200 km jagu teid, mida saab ehitama hakata. 

Padari kinnitusel on suund võimalikult pikkade lõikude projekteerimisele, et 1-2-4 kilomeetri asemele oleksid edaspidi 10-20 kilomeetri pikkused lõigud.

Sellel aastal tehakse ehitus- ja remonditöid 2081 kilomeetril riigiteedel ning uusi teid ehitatakse juurde 20 kilomeetrit, rääkis transpordiameti maanteehoiu teenistuse direktor Raido Randmaa. «Keskendume ka kruusateedele katte ehitamisele: 2021. aastal saab katte rekordilised 322 kilomeetrit kruusateid. Seda on üle 100 kilomeetri rohkem kui eelmisel aastal,» lisas Randmaa. Transpordiameti eesmärk on muuta katte ehitamisega 2030. aastaks arvestatava kasutusega kruusateed tolmuvabaks.

Kokku tehakse tänavu ehitus- ja remonttöid rohkem kui 2000 kilomeetril riigiteedel (arvestamata liiklusohtlikke kohti ja sildade ümberehitustöid).  Lisaks remonditakse 285 kilomeetrit kruusateid säilitusremondi meetoditega. Samuti remonditakse 1162 kilomeetrit kattega teid säilitusremondi ja 187 kilomeetrit taastusremondi meetoditega. Teid rekonstrueeritakse 105 kilomeetrit. Lisaks on plaanis on likvideerida 57 liiklusohtlikku kohta ja remontida 20 silda.

2021. aasta suuremad teetööd: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 64,2–80,2 Võõbu–Mäo 2+2 teelõigu ehitus Ehitustööde maksumus on 58,7 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta. Tööde teostaja GRK Infra AS ja GRK Infra Oy. Kaido Padari sõnul peaks järgmise aasta lõpus juba olla võimalik uut teed pidi Mäole sõita. Riigitee nr 1 Tallinn–Narva Väo liiklussõlme ehitamine Ehitustööde maksumus on 20,6 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2021. aasta. Tööde teostaja on Nordecon AS Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 29,6-34,2 Kanama–Valingu 2+2 teelõigu ehitus Ehitustööde eeldatav maksumus on 28 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022/2023. aasta. Riigihange on välja kuulutatud. Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 166,7–171,1 Kärevere–Kardla 2+2 teelõigu ehitus Ehitustööde maksumus on 15,12 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta sügisel. Tööde teostaja on Nordecon AS. Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 180,1–181,9 Riia sõlme koos kogujateedega rajamine Ehitustööde eeldatav maksumus on ca 31 miljonit eurot. Objekt on hankes ja valmimiseaeg on 2022 lõpp. Riigitee 46 Tatra–Otepää–Sangaste km 1,95–12,972 Pühi–Makita lõigu rekonstrueerimine Ehitustööde maksumus on 4,85 miljonit eurot ning objekt valmib 2021. aasta lõpus. Tööde teostaja on Teearu Grupp OÜ. Riigitee 1 Tallinn–Narva Sillamäe linnasisese lõigu km 184,7–187,5 ümberehituse II etapp. Pavlovi tänava liiklussõlme ehitus. Ehitustööde maksumus on 4,36 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2021. aasta sügis. Tööde teostaja Nordecon AS. Riigitee 88 Rakvere–Rannapungerja Rägavere–Sae lõigu km 10,0–21,4 rekonstrueerimine. Ehitustööde maksumus on eeldatavalt umbes 3,9 miljonit eurot ning hetkel on hange üleval riigihangete registris. Eeldatavalt saavad tööd tehtud sügisel. Riigitee 13105 Kõrve–Toila km 0,0–5,4 rekonstrueerimine. Ehitustööde maksumus on eeldatavalt umbes 2,2 miljonit eurot ning hetkel on hange välja kuulutamisel. Eeldatavalt saavad tööd tehtud sügisel. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu-Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu 2+2 teelõigu ehitus Ehitustööde maksumuseks on planeeritud 46 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2023. aasta. Tööde teostaja ei ole veel teada, hankedokumendid on ettevalmistamisel. Riigitee 59 Pärnu–Tori km 16,850–21,050 lõigu rekonstrueerimine ja uue Tori silla ehitus Ehitustööde maksumuseks on planeeritud 5,24 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta. Tööde teostaja ei ole veel teada, hange on avaldatud riigihangete registris (234487). Riigitee 77 Kuressaare–Sääre km 11,226–21,150 Mändjala – Läätsa lõigu rekonstrueerimine Ehitustööde maksumuseks on planeeritud 3,5 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2021. aasta. Tööde teostaja ei ole veel teada, hange on avaldatud riigihangete registris (233537). Riigitee 81 Kärdla–Käina km 16,915–21,690  ja riigitee 12135 Käina–Hüti km 0,000–0,600 rekonstrueerimine Ehitustööde maksumuseks on planeeritud 3,72 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2021 aasta. Tööde teostaja ei ole veel teada, hange on avaldatud riigihangete registris (233830).

 

Sundvõõrandamine

Uute teede ehitamine tähendab, et selleks tuleb kasutada kellegi maad. Ja tee ehitus on Padari sõnul väga pikaajaline protsess. «Mõttest, et siia teeme uue lõigu, kuni teostuseni viis aastat on ülikiire protsess, seitse aastat on reaalsus,» rääkis Padar. 

Tihti kaasneb teede ehitamisega ka maade võõrandamine. Padar tõi näiteks Libatse-Nurme tee, kus 20 kilomeetri pikkuse lõigu ehitamiseks tuleb läbirääkimisi pidada 100 maaomanikuga. 

Randmaa kinnitusel on sundvõõrandamine siiski nende jaoks kõige viimane lahendus ja üldiselt saavad maaomanikud siiski aru, milleks teid on tarvis ehitada. «Neid sundvõõrandamisi on väga harva,» lausus Randmaa.