Tarbimispeo jäägid leiavad vaevalise lõpu

Pakendite sorteerimisega on parasjagu ametis Antonina (vasakul) ja Jelena. Foto: Toomas Huik

Tallinna lennujaamast paari kilomeetri kaugusele jäävasse Ragn-Sellsi jäätmekäitlusjaama jõuab kolmandik Eesti prügist, kokku 100 000 tonni prügi.
 

Astume jaanuarijahedusest liisunud alkoholi järele lehkavasse käitlemisjaama, kus kõrguvad väikeste mägedena klaasihunnikud, nende vahel liiguvad suured masinad. Pudeleid on seal igat sorti: Rahva Viin, vahuvein, Sovetskoje Igristoje.

«Klaas on hea materjal, seda saab alati ümber töötada,» ütleb Ragn-Sellsi turundusspetsialist Rainer Pesti. «Metall ka.» Kõrvalhoones käib pakendikonteineritesse pandava prügi sorteerimine. Just nimelt: sorteerimine, sest see, mis neisse konteineritesse tegelikult jõuab, on kohapeal nähtu põhjal puhas solk.

Tegelikult peaks siia, tolmu ja halvaksläinud toidu järele haisvasse hoonesse jõudma vaid puhtakspestud ketšupipudelid, salatikarbid, mahlapakendid…

«Asi on selles,» ütleb Pesti samal ajal, kui lindil veereb mustade pakendite vahel üksik räpane toasuss, «et kui 11 korteriga majas sorteerivad 10 korterit prügi korralikult, aga üks elanik kallab konteinerisse solki, siis on rikutud terve pakendikonteineri sisu.»

Päästetud loomad

Millest see tuleb, kas tõesti teadmatusest? «Noh... Metsa alla ei visata ju teadmatusest prügi!» tõdeb Pesti. Nii ongi lindil, mille taga neli naist sorteerivad, uskumatut segaprügi. Venekeelse muusika saatel mööduvad must king, kanüül ja kondid.

Paksud kindad, mida naised sorteerimisel käes kannavad, on mõeldud sõna otseses mõttes nende kaitseks – vahel on narkomaanid pannud pakendiprügi hulka näiteks süstlanõelu. Vahel saabub aga siselisti hoopis teade, et äkki tahab keegi kassi- või koerapoegi. Mõni julm inimene on need lihtsalt prügi hulka poetanud ja sorteerijad on loomad päästnud. Kord leidis prügisorteerija Jelena prahi hulgast ka kolm kuldsõrmust.
Pakendikonteineri prügist välja sorditud esemed kukuvad vaikse sahinaga kuskile sügavusse, lindi lõpuosas paiknev magnet tõmbab aga enda poole metallesemeid: kolks ja kolks.

Prügikäitlemise müüdid

Pesti nendib, et näiteks 0,33-liitrise metallpurgi taaskäitlemine tähendab 95 protsenti suuremat energiasäästu kui uue metallpurgi tegemine. Mahla tetrapakendil on taaskasutatavad kõik kolm kihti: pealmine kile, papp ja pakendi sees olev metallosa. «Kõik need materjalid lähevad taaskasutuseks,» kinnitab Pesti. Ta lisab, et sellest on saanud terve majandusharu – taaskasutatavaid materjale müüakse edasi suurte summade eest.
Järgmine ruum, kus suured olmeprügi hunnikud, pakub kurba kontrasti kuu aega tagasi peetud suurele jõulude ostupeole. Need hunnikud lähevad nüüd kütteks.

Üks asi tuleb veel ära klaarida – prügikäitlemise müüdid. Esimene neist: et kogu prügi, mida erinevasse prügikasti korjatakse, minevat lõppkokkuvõttes ikkagi ühte kohta. See ei vasta tõele – erinevate jäätmetega tegeletakse Pesti sõnul eraldi. Ja teiseks: jäätmekäitlusfirmad ei hakka prügi eest peale maksma. «Lähiajal seda ei juhtu,» teatab turundusspetsialist.

Pesti ütleb ka, et tegelikult oleks uuringu järgi valmis prügi sorteerima 70 protsenti Eesti inimestest. «Aga pole ju häid lahendusi,» tõdeb ta. Näiteks puuduvad paljudes kohtades pakendile mõeldud prügikastid.

Pakendid
Pakendikonteinerisse tuleb panna:
•    plastpakendid: jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid), plastnõud ja -karbid, kilekotid ja pakkekile, muud puhtad plastpakendid;
•    klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid;
•    metallpakendid: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja -korgid, muud puhtad metallpakendid;
•    joogikartong: puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.
Pakendikonteinerisse ei tohi panna:
•    toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.
Jäätmete taaskasutamise põhjused
•    Loodusressursside säästmine. Näiteks 70 kg vanapaberi kogudes säästetakse üks puu.
•    Energia säästmine. Näiteks ühe uue alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist.
•    Prügilate arvu vähenemine.
Allikas: internet