/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/22/13690075t1h8741.jpg)
Kaugtöö tegijad on tüdinenud kodusest rutiinist ja pea pooled (45 protsenti) tunnevad juba puudust võimalusest osaleda koosolekutel kontoris, selgus rohkem kui 9700 töötaja seas läbi viidud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringust.
Pööre: kontoris töötamisest on saanud uus lisahüve
Veel aasta tagasi unistas paindlikumast töökorraldusest 61 protsenti töötajatest, kellele tööandja siis kaugtööd ei võimaldanud. Peamiselt sooviti kaugtööd teha selleks, et kasutada paindlikumalt tööaega, vähendada tööl käimisele kuluvat aega ja raha, saada vaheldust igapäevasest rutiinist ja keskenduda segamatult tööülesannete täitmisele.
Tervisekriisist tulenevalt on nüüd paljude töötajate töökorraldus muutunud tunduvalt paindlikumaks ja praegu saab kaugtööd teha ligi kaks kolmandikku (64 protsenti) kontoritöötajatest. Praegu peamiselt kodus töötavatest inimestest üle kolmandiku (38 protsenti) sai varem kodus töötada vaid erandjuhtudel ja pisut rohkem kui igal kümnendal töötajal (12 protsenti) puudus see võimalus täielikult.
Teisalt ei saa aga iga viies kontoritöötaja ka täna kaugtööd teha, sest töö iseloom seda ei võimalda. 15 protsenti töötajatest tõi välja, et nad ei saa kaugtööd teha, kuigi töö ise seda lubaks.
39 protsenti töötajatest soovivad vaheldust kodusest rutiinist
Kui 2019. aastal tõid ligi pooled kontoritöötajad uuringus välja, et nad sooviksid töötada väljaspool tööandja ruume, et saada vaheldust kontorirutiinile, siis nüüd nõustus sama väitega vaid ligi veerand (24 protsenti) vastajatest.
Uuringust selgus, et tervelt 39 protsenti kodus töötavatest inimestest vajaksid hoopiski vaheldust kodusest rutiinist.
«Paljude töötajate jaoks ei ole kodukontor enam see rahulik koht, kus saab segamatult oma tööle keskenduda. Pigem meenutab kodukontor avatud tööruumi, kus on palju katkestamisi ja infomüra,» leidis uuringut kommenteerides CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. «Kohustusliku kodus töötamise tõttu on üha rohkem hakatud väärtustama võimalust minna kontorisse tööle – seega on saanud kontoris töö tegemisest justkui uus soodustus või lisahüve.»
«Ootamatult on tervisekriisi tõttu hakatud igatsema ka koosolekuid, mis on juhtidele kindlasti rõõmustav uudis,» lisas Auväärt. Nimelt pea iga teine kodus töötaja (45 protsenti) tõi uuringus välja, et ta sooviks töötada kontoris, et osaleda silmast silma koosolekutel.
Kaugtöö tegijad on tööga rohkem rahul ja motiveeritumad
Kuigi paljud kodust töötamise eelised on hakanud kaduma, sest inimesed on väsinud, on kaugtööd tegevad inimesed siiski keskmiselt rohkem oma tööga rahul ja motiveeritumad kui tööandja ruumides töötavad inimesed.
«35 protsenti tööandjatest, kes on rakendanud kaugtööd, on märganud töötajate rahulolu kasvu ja 29 protsenti töötajate motiveerituse kasvu,» ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Seeder lisas, et kuigi kodukontorite kogemused on inimestel väga erinevad, mis sõltub suuresti sellest, kas kodus on töö tegemiseks isiklik töökoht ja -ruum ning kes veel iga päev kodus on, tuleb tööandjatel edaspidi arvestada siiski paindlikuma töökorralduse võimaldamisega. «Kuna kodukontoris töötavate inimeste arv on viimase aastaga kiirelt kasvanud, eeldavad töötajad tõenäoliselt ka pärast tervisekriisi märksa paindlikumat töökorraldust,» lausus ta.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viivad läbi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturukäitumist, palkade ja palgaootuste muutusi. Töötajate uuringus osales kokku 9733 töövõtjat ja organisatsioonide uuringus 541 tööandjat, kes annavad kokku tööd umbes 60 000 töötajale üle Eesti.