UURING ⟩ Üha rohkem käib kalal ka naisi

Kala sai 2020. aastal vähemalt 82 protsenti püüdjatest. Eriti osavaks osutusid Virumaa kalastajad, kellest suisa 91 protsenti tulid koju saagiga. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

• Harrastajatest 79 protsenti olid mehed, enamik keskealised või pigem nooremad
• Osavad Virumaa kalastajad: 91 protsenti püüdjatest tulid koju saagiga

Värskelt valminud uuring ütleb, et harrastuskalastamist koroona-aasta oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder (Keskerakond) sõnul lasi õnge vette umbes 156 000 kalahuvilist. «Mis näitab, et harrastuskalastus on endiselt üks populaarsemaid vabaaja veetmise võimalusi,» kommenteeris uuringut minister. Ta lisas, et kuigi koroona-aasta kalastajate koguarvu oluliselt ei muutnud, siis kasvas nii debüütkalastajate arv kui ka nende, kes käisid kalal 1-5 korda.

Kui 1-5 korda kalal käijaid oli ca 55 protsenti, siis tõelisi fänne, kes käisid rohkem kui 10 korda aastas kalal on endiselt palju ehk ca 27 protsenti kalastajatest.

Harrastajatest 79 protsenti olid mehed, enamik keskealised või pigem nooremad. Naisi oli püüdjate hulgas 21 protnseti. «Positiivne on see, et naiste osakaal on ajas kasvanud, sest 2016. aastal oli naiste osakaal vaid 15 protsenti,» ütleb minister.

Kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus nendib, et naiste kaasamise osas harrastuspüüki on arenguruumi veel küll. «Erinevate probleemide vältimiseks, kodurahu huvides soovitan meestel naisi senisest rohkem kalale kaasa võtta, kasvõi üheks korraks,» selgitas ta. 

Kala püüdsid harrastajad mullu aga mitu tuhat tonni. «Püütud kogused jäid 2020. aastal mõnevõrra alla 2018. aastal püütule, kuid seda saab selgitada nii koroona-aastaga kui ka kehvade jääoludega eelmisel talvel,» nentis Tuus.

Muidu nii hõlbus jääpüük oli sisuliselt olematute jääolude tõttu 2020. aastal  kättesaadav vaid 7 protsendile kalastajatele. «See vähendas oluliselt ka harrastajate poolt püütud kalakoguseid, sest talipüük on üldjuhul harrastuspüügil üsna produktiivne,» leidis Tuus.

Kala sai 2020. aastal vähemalt 82 protsenti püüdjatest. Eriti osavaks osutusid Virumaa kalastajad, kellest suisa 91 protsenti tulid koju saagiga.

Haug enne ahvenat

Olgugi, et eelmise aasta soe talv ei võimaldanud tavapärast jääpüüki on enim püütud kalaliikide esikolmik liikide mõistes jäänud samaks – ahven, haug ja särg. Talipüügi osakaalu vähenemist kajastab selgelt aga asjaolu, et harrastajate enim püütud kalaliigiks tõusis haug, mida püüti kokku 656 tonni. Varasemalt on esikohal trooninud ahven, mis on just Eesti talikalastuse kroonijuveel.

Tulemust kajastab hästi ka juba käesoleva aasta alguses haugi 2021. aasta kalaks valimine. «Ju siis harrastajad ka ise tunnetasid, et eelmine aasta oli selgelt haugiaasta, mis mõjutas ka 2021. aasta kala valimist harrastajate poolt,» leidis Tuus.

Kriisis jäeti uus ritv pigem ostmata

Koroona-aasta ainus märkimisväärne mõju harrastuskalapüügile on näha kalapüügile tehtud kulutustes – oluliselt rohkem oli inimesi, kes tollele hobile 2020. aastal üldse raha ei kulutanud või kui kulutati, siis märkimisväärselt vähem kui näiteks 2018. aastal.

Selgelt suurenes nende kalastajate hulk, kes tegid püüdmiseks vaid hädavajalikke ja möödapääsmatuid kulutusi. Keskmiselt kulutas harrastaja oma hobisse ca 210 eurot ning seeläbi suunati 2020. aastal Eesti majandusse kokku ca 33 miljonit eurot. «Samas võrdluseks olid kalastajad 2018. aastal oluliselt heldemad, mil- raha käidi välja keskmiselt ca 287 eurot ning kamba peale löödi laiaks pea 50 miljonit eurot,» lisas Tuus.

Harrastajate arvamus loeb

Lisaks harrastuspüügi ülevaatele saadi kalastajatelt teada ka seda, et üle poolte harrastajates arvab, et väikestel siseveekogudel ei peaks nakkevõrgu kasutamist lubama (54 protsenti) või nakkevõrkude arvu tuleks vähendada (9 protsenti). Eriti resoluutsed on Virumaa harrastajad, kellest 73 protsenti arvates tuleks nakkevõrguga püük üldse ära keelata ning 5 protsenti peab vajalikuks lubatud võrkude arvu vähendamist.

Ligipääsu veekogudele pidas piisavaks ca 60 protsenti vastanutest, kui siiski üsna suur osakaal ehk 34 protsenti pidas ligipääsu võimalusi veekogudele ebapiisavaks. Põhjustena toodi välja eramaid ja erateid, mis takistavad veekogu juurde pääsemist. Tõenäoliselt on probleemiks ka kallasraja kasutamine. Ligipääsu probleemidega tõsteti esile näiteks Emajõge, kuid ka Peipsi järve ning muid veekogusid.

«Kalastajate arvamused annavad kindlasti mõtteainet Keskkonnaministeeriumile kalanduse tulevikusuundade kujundamisel,» toonitas keskkonnaminister Mölder.