/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662994t1ha88b.jpg)
Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA- stabiilse väljavaatega, teatas reedel rahandusministeerium.
Fitch kinnitas Eesti reitingu senisel kõrgel tasemel
Eesti reitingut toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse, usaldusväärne eelarvepoliitika koos madala võlakoormusega ja netolaenuandja positsioon.
Eesti majandus on koroonaviirusest tingitud šokid paremini üle elanud kui teised Fitchi hinnatavad sarnase reitinguga riigid. Eesti senini stabiilselt madal võlakoormus lubab agentuuril prognoosida, et keskpikas perspektiivis on peale võlakoormuse tippu jõudmist 2023. – 2024. aastal (ca 19 protsenti SKP-st) oodata selle langemist.
Eesti majanduslangus oli eelmisel aastal üks väiksemaid – 2,9 protsenti. Üleüldist tulude vähenemist tasakaalustas jätkuv palgakasv IKT-, finants- ja kindlustussektorites.
Eelarvepuudujääk väheneb agentuuri ootuste kohaselt sel aastal 4,2 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja 3,4 protsendile SKP-st järgmisel aastal, kui kriis laheneb ja toetusmeetmed järk-järgult lõppevad.
Agentuur märgib, et sel aastal jõustunud pensioni teise samba muudatused avaldavad lühiajalises plaanis küll eelarvele ja majandusele positiivset mõju, kuid pikemas perspektiivis toob pensionite hoidmine soovitud tasemel kaasa väljakutseid riigirahandusele.
Suurema tõuke majandusele annavad uuel aastal pensionireform ja EL-i toetusrahade kasutusele võtmine.
Agentuuri hinnangul on majanduskasvule riskiks jätkuvalt koroonaviiruse mõjud, eriti arvestades viimase aja haigusjuhtude kasvunumbreid ja kehtestatud piiranguid, mis võivad majanduse taastumist aeglustada.
Fitch märgib, et valitsus on küll koostanud selleks aastaks lisaeelarve, kuid üldiselt võib oodata, et peale koroonaviiruse mõjude taandumist pöördutakse tagasi rangema eelarvedistsipliini juurde, kui oli eelmise valitsuse ajal.
EL-i toetuste kasutuselevõtt peaks kiirenema, kuna eelmise perioodi eurorahad tuleb 2023. aasta lõpuks ära kasutada ja taasterahastu vahendid tulevad peale.
Taasterahastu vahendite efektiivne kasutuselevõtt võiks aidata tõsta tootlikkust ja tasakaalustada struktuurseid probleeme nagu rahvastiku vananemine. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti tööealine elanikkond vähenenud viimasel kümnendil 4 protsenti ja aastatel 2015 kuni 2035 vähenemas veel 12 protsenti.
Reitingu tõstmiseni viiks Fitchi hinnangul majanduse struktuuri paranemine ja see, kui Eesti SKP tase elaniku kohta jõuaks teiste hinnatavate riikidega samale tasemele.
Reitingu langetamisele viiks see, kui Eesti võlakoormus jääb keskpikas perspektiivis kõrgele tasemele, näiteks kui peale koroonaviiruse taandumist ei õnnestu eelarvepuudujääki vähendada või majanduskasv jääb nõrgaks.