Riigikohus selgitas korteriomaniku ja -ühistu vastutust kahju eest

Purunenud veetoru. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Riigikohus selgitas reedeses otsuses, kuidas jaguneb vastutus varalise kahju eest korteriomaniku ja -ühistu vahel, kui korter saab näiteks veekahjustusi kaasomandisse kuuluva toru purunemisel teises korteris.

Märtsis 2018 purunes Tallinna kortermajas ühe korteri vannitoas küttesüsteemi tagasivoolutoru ehk käteräti kuivatamise siugtoru liitmik ja veeuputuse tagajärjel sai kahjustada alumine korter. Ekspertiisi hinnangul loksus toru lahti tualeti kasutamisel, sest toru ja tualettpott asusid lähestikku. Omaniku väitel seisis aga korter juba aastaid tühjana.

Kindlustusselts maksis kahjustatud korteri omanikule ligi 9200 eurot hüvitist ning esitas seejärel hagi korteriomaniku vastu, kelle korteris kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluva küttetoru ühendus katkes. Maakohus rahuldas kindlustusandja hagi põhjendusega, et korteriomanik rikkus kohustust mitte kahjustada kaasomandit ja tema rikkumine pole vabandatav.