Piimatootja pahandab: teeme suuri investeeringuid, aga meie kallis pakend aetakse lihtsalt ahju

Jogurtiliin Farmi Piimatööstuses. Foto: Marek Metslaid / Maag Grupp

Tere ja Farmi piimatööstus ostavad väga suurtes kogustes tetra- ning pure-pakendeid, mis on kvaliteetsed, kallid ning kõige väiksema CO² jalajäljega pakendid, kuid Eesti jäätmekäitlejatel puudub motivatsioon nende taaskasutusse võtmiseks, sõnas Nordic Milk OÜ kestliku arengu juht Katrin Tamm.

«Piimatööstusena lähtume toodete pakendamisel kõige olulisemast ehk toiduohutusest ning panustame sellesse valdkonda palju. Tarbijad nõuavad meilt jätkusuutliku tootmise arendamist ja CO² jalajälje vähendamist, kuid Eesti riigis ei osata meie pakenditega mitte midagi muud peale hakata, kui need lihtsalt põlema panna,» sõnas Tamm.

Tamme sõnul on Soomes kaks tehast, mis suudavad joogikartongi ringi töödelda, samuti leidub neid Rootsis ning paljudes teistes Euroopa riikides.

Ühte Soome tehasesse hakkas alles hiljuti Eesti Pakendiringlus viima ümbertöötlusele Eesti joogikartongi. «Nägime selle nimel neli aastat vaeva ja oleme saavutuse üle uhked. Tasume ümbertöötluse eest küll 70 protsenti rohkem kui siiani, kuid vähemalt on meie hing rahul pakendi edasise elu osas. Ometi oleks hädasti tarvis sellist tehast ka Balti riikidesse, mitte oma mured laevaga Soome sõidutada,» sõnas Tamm.

See, et Baltimaades ei ole suudetud luua võimekust joogikartongi käitlemiseks, ei tähenda, et pakendid ei ole ringlusse võetavad.

Tere ja Farmi piimatööstused toovad aastas turule tuhande tonni jagu pakendeid, millest peaaegu kõike saab suunata taaskasutusse. Tetra- ja pure-pakke lasevad nad aastas turule umbes 800 tonni jagu. Lisaks Tere ja Farmi piimatööstustele kasutavad samu pakke ka teised tootjad nii piimatoodete kui näiteks mahlade pakendamiseks.

«Viimasel ajal on jäetud mulje, et piimapakendid ei ole ringlusesse võetavad või on need koguni keskkonnavaenulikud. See, et Baltimaades ei ole suudetud luua võimekust joogikartongi käitlemiseks, ei tähenda, et pakendid ei ole ringlusse võetavad. Kui vaadata Soomet, siis seal töödeldakse ringi ligi 80 protsenti joogikartongist,» rääkis Tamm. 

Mujal maailmas saab joogikartong uue elu näiteks kontoripaberi, hülsside, salvrättide või ehitusmaterjalidena, sest tegu on kvaliteetse materjaliga. Selleks, et neid pakendeid uuesti kasutusse võtta, peab eraldama kõik kihid pakendis – igal kihil on sealjuures oma roll, mis täidab eelkõige toiduohutuse ning toote säileaja nõudeid.

Nii ei suuda me ELi nõudeid täita

Euroopa Liit nõuab liikmesriikidelt, et aastaks 2030 tuleks ringlusse võtta vähemalt 70 protsenti kogu tekkinud pakendijäätmete massist. «See tähtaeg ja ümbertöödeldava materjali nõutav kogus on Eesti jaoks täiesti kättesaamatu, kui ei võeta kohe ja kiirelt sel teemal midagi ette,» sõnas Tamm.

Eesti ettevõtjate poolt taaskasutusorganisatsioonidele makstav teenustasu elaniku kohta aastas moodustab 10 eurot ning see on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Seetõttu pole Tamme sõnul kindlasti võimalik väita, et Eesti tootjate panus oleks ebapiisav.

«Oleme teadlikud oma keskkonnamõjust ning soovime seda vähendada. Kohati tundub aga, nagu tegu oleks «muna ja kana» probleemiga ning käib pidev võitlus – kas tootjad peaksid muutma oma materjale või käitlejad oma süsteeme. Eesti tootjad on juba teinud palju tööd pakenditega, muutnud materjale keskkonnasõbralikumaks ning vähendanud plasti, et püsida oma pakenditega konkurentsis ka mujal maailmas. Hetkel ei tule aga muu süsteem sellele järele,» rääkis Tamm.

Tamme sõnul on riike, kellelt õppida, palju ning oluline on osalemine suures süsteemis ehk Eesti ringmajandusmudel peaks ühtima teiste riikide omadega. «Õiged lahendused sünnivad koostöös riigi, käitlejate, pakendiettevõtete ja tootjatega. Kõigil tuleb astuda suur samm edasi, kuid kõige aluseks on aus ja läbipaistev süsteem,» märkis Katrin Tamm.

Tere AS ja AS Farmi Piimatööstus kuuluvad Eesti piimanduskontserni Nordic Milk, mille konsolideeritud turuosa Eesti värskete piimatoodete turul on 40 protsenti ning tootevalikusse kuulub üle 400 piimatoote. Piimatööstused Jõhvis, Põlvas ja Viljandis varuvad iga päev üle 500 tonni piima. Lisaks kohalikule turule eksporditakse toodangut 25 riiki ning kontserni üksustes töötab kokku 570 inimest.