JÄRELVAADATAV ⟩ Alexela juht: ühepajatoidus porgandite ja kaalikate ümberpaigutamine ei anna teist tulemust. Sama toimub majanduses

Eesti Panga seminari vestlusring. Foto: Kuvatõmmis.

Seni, kuni me räägime ühepajatoidu juures sellest, kuidas kartuleid, porgandeid ja kaalikaid ümber paigutada, ei muutu midagi. Sama olukord on meil ka majanduses, tõdes Alexela Grupi juhatuse esimees Andreas Laane Eesti Panga veebiseminari «Kriisist kasvama» aruteluringis.

Laane ütles, et see kõlab küll ehk halvasti, kuid digitundi andvate õpetajate asemel tuleks vaktsineerida töötajaid tööstuses. Samuti on tema sõnul turismisektoril läinud tõesti halvasti, kuid tuleb endale aru anda, et turism on küll tore, kuid see on mõne väikese erandiga siiski vaeste riikide sündroom. 

Laane on tegev majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi erinevates töögruppides. Tema sõnul tuleb meil Euroopast raha tõesti palju, kuid sellest rahast kasutatakse eesmärgipäraselt väärtuse loomiseks vähe. Ta tõi näiteks  REACT-EU, millest peaks tulema 160 miljonit eurot, millest ettevõtlusesse läheb 33 miljonit. «Ülejäänud osa läheb leemekulbi liigutamiseks paja sees,» lausus ta.

Laane hinnangul läheb liiga palju vahendeid pehmesse loomesse. «Digitaliseerimine on tore ja oluline, aga kui selle tulemusena eksport ei kasva, siis me väärtust ei loo,» lausus Laane.

Laane sõnul kasutame raha lihtsalt ära, kõikidel on tore olemine, aga midagi ei muutu. Selline olukord on tema sõnul praegu avalikus sektoris. «Töökohad ja palgad on säilinud, aga majanduses sellest paremaks ei lähe».

Laane tõi välja, et kuigi pangad kinnitavad praeguses kriisis pidevalt oma toetust ja abivalmidust, siis tegelikult ei ole pangandus eriti sõbralik. «Meil on intressimarginaalid ainult kasvus olnud,» lausus Laane. 

Euroopa rahade jagamisel ei tohiks Laane hinnangul teha sutsakaid, sest kokkuvõttes ei anna see midagi juurde. Laane hinnangul on lahendus lihtne: toetada eksportivat sektorit  ning saada üle üle arvamusest, et meil on paha tööstus ning head IT-inimesed. 

Võõrtööjõud IT-valdkonnas hakkab Laane sõnul üha rohkem meenutama Ukraina keevitajaid ning ka ITs teevad võõrtöötatajad teevad IT-valdkonnas suhtelsielt lihtsat tööd. 

Sestap on nii Laane kui ka Tartu Ülikooli professor, majandusteadlase Urmas Varblase sõnul oluline riigi enda ressursside ning inimeste areng. 

Toetada tuleks tulevast kasvu toetavaid projekte

Eesti Panga president Madis Müller lausus seminari avakõnes, et Eesti ja kogu euroala ei pista praegu rinda ainuüksi tervisekriisiga, vaid struktuursete probleemidega. Nende lahendamiseks on vajalik investeerida tulevast kasvu toetavatesse projektidesse.

Kui siiani on Eesti majandus kriisis suhteliselt hästi toime tulnud, siis kriisi uues laines on ilmne, et majanduskasv taastub hiljem, kui veel detsembris prognoositi. «Praeguseks on ettevõtted uute oludega kohanenud nii palju kui võimalik. Siiamaani on veel jagunud varusid, millega ettevõtete tegevus ja majandus üldisemalt käima tõmmata, kui piirangud kaovad, nagu seda eelmisel suvel nägime. Ei saa aga eeldada, et reservid ja säästud peavad rusutud majanduskeskkonnas lõputult vastu,» möönis Müller.

Läinud kevadega võrreldes on mõned olulised positiivsed erinevused – meil on toimivad vaktsiinid, mitmed suured riigid, nagu USA, stimuleerivad oma majandust jõuliselt ning käivitumas on Euroopa Liidu tugimeetmed kriisist taastumiseks. «Seetõttu on laiem väliskeskkond parem, kui veel sügisel julgesime loota,» nentis Müller.

Nii Euroopa Keskpank kui ka OECD on selles valguses hiljuti majandusprognoose tõstnud. Euroopa Keskpank prognoosib selleks aastaks 4-protsendilist majanduskasvu, mis pandeemiakriisi eelset taset aga ei taasta.

Seminari teemad: 

Mida peaksime tegema, et Eesti majandus taastuks kriisist tugevama ja tulevikukindlamana? Kell 10 algavat arutelu saab jälgida Postimehe vahendusel. 

Kuidas kasutada Euroopa Liidu toetusi ja keskpanga tagatud soodsat laenuraha sellisel moel, et kriisist ülesaamine poleks üksnes taastumine, vaid investeering tulevikku?

Millega tõsta Eesti majanduse teadmusmahukust ja töötajate oskuste taset ning mida tuleks ärikeskkonnas muuta, et Eestis tahaksid kanda kinnitada kõrgtehnoloogilised ettevõtted ja oma ala tipptegijad?

Milline võiks olla riigi ja erasektori rollijaotus majanduse rahastamises?

Seminari esinejad:

Seminari avab Eesti Panga president Madis Müller majandusülevaatega, millele järgnevad kaks aruteluringi.

Kriisist jagusaamise ja Eesti majanduse konkurentsivõime üle arutlevad Anneli Heinsoo (TietoEVRY), Andreas Laane (Alexela Grupp), Piret Mürk-Dubout (Tallink Grupp), Keit Pentus-Rosimannus (rahandusminister) ja Urmas Varblane (Tartu Ülikool). Vestlust juhib Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Majanduse rahastamise üle jagavad mõtteid Kadri Kiisel (LHV), Lehar Kütt (FinanceEstonia), Andres Sutt (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister), Margus Uudam (EstVCA, Karma Ventures) ja Enn Õunpuu (Elcogen). Vestlust juhib Eesti Panga asepresident Veiko Tali.