/nginx/o/2021/02/03/13611603t1h8436.jpg)
Häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 on esimese tegutsemisaasta jooksul saanud ülioluliseks infoandjaks kriisiajal. Kui eelmisel kevadel uurisid helistajad, kuidas saaks rohkem viiruse leviku tõkestamisse panustada, siis nüüd otsivad ettevõtjad üha enam võimalusi, kuidas piirangutest mööda hiilida.
Selline suund on kõrgete nakatumisnumbrite juures murettekitav. «Praegu on kõige olulisem viiruse leviku tõkestamine ja trikitamine paraku viiruse üle võimu saada ei aita,» toonitas häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Riigiinfo telefonile 1247 on aasta jooksul tulnud enam kui 170 000 kõnet. 16. märtsil esimest sünnipäeva tähistav infoliin on aidanud oluliselt vähendada häirekeskuse kiire abi liini 112 koormust.
Aasta jooksul on teemade hulgas tooni andnud koroonaviirusega seonduv. Uuritakse testimise, lähikontaktsuse, reisimise, piirangute ja nüüd ka vaktsineerimise kohta. Küsimuste rõhuasetus on seejuures kohati oluliselt muutunud. Kui eelmisel kevadel tundsid inimesed muret, kas nad pääsevad välisriikidest koju oma pere juurde, siis nüüd uuritakse pigem, millistel tingimustel ja millistesse riikidesse on võimalik reisida.
Praegu jagatakse infot peamiselt koroonaviiruse ja piirangutega seotud küsimustes, ent riigiinfo telefoni teemade valdkond on oluliselt laiem. 2021. aasta algul liitusid riigiinfo telefoniga senised maanteeinfo telefon, keskkonnainfo telefon ja päästeala infotelefon. Edaspidi peaks inimestel riigiga suhtlemiseks jääma kaks numbrit: infoliiniks 1247 ja hädaabi korral 112.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)