Elektritarbimine ennustab majutuses taandarengut

Voolumõõtjad. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Elektritarbimine on tänapäeva ühiskonna käitumismustri otsene jalajälg, võimaldades jälgida kollektiivset toimimist, tegevuseelistusi ja nende muutumist ajas, kirjutavad Arko Kesküla, Kaja Sõstra, Märt Leesment ja Jaan Õmblus statistikaameti blogis. 

Elektriga töötavate seadmete kasutamine moodustab üha suurema osa igapäevaelust ning annab ülevaate, kuidas ja kus oma aega veedame, milline on meie majanduslik heaolu ning kuidas ühiskondlikud sündmused meid mõjutavad.

Elektriarvestite tunniandmete põhjal on näha, kes, millal ja kui palju tarbib. Teades, kas konkreetne tarbija on füüsiline isik, tootmisettevõte, hotell, kirik, kaubandusasutus vms, näeme ühtlasi, millist tegevust ja millises mahus läbi viiakse. Üksikjuhtumi puhul võib tegevuse sisu vahel valesti mõista, kuid tervikmustrid näitavad üsna täpselt, mis teoksil.

Elektritarbimise andmed on väga heaks indikaatoriks, et mõista, millist mõju on viiruse levik avaldanud või kuhu see praegu meie ühiskonda suunab. Eelkõige saab hetkel hinnata trendide kujunemist, sest kokkuvõtete tegemiseks on veel liiga vara.

Rahvusvahelise energiaagentuuri andmetel on elektri tootmine alates 2000. aastast maailmas pea kahekordistunud. Oleme saanud kõrgemad elektrihinnad ja rohkem süsinikdioksiidi koos üha suureneva sõltuvusega meie heaolu tõstvatest elektrilistest seadmetest.

Elektritarbimine aitab hinnata olukorda majutuses

Majutuse tegevusala on viirusest väga tugevalt mõjutatud. See on samas ka majandussektor, kus elektri tarbimine on viimase 15–20 aasta jooksul kasvanud pea kolmandiku ja kulutused elektrile on pärast tööjõukulusid teisel kohal. Seega on majutustegevus parimaks lähtealuseks, et prognoosida elektriandmete põhjal viirusepiirangute mõju majandusharu võimalikule muutumisele.

Majutuse tegevusalal võib eristada hotelle, motelle, hosteleid, külalistemaju, puhkemaju, külaliskortereid, puhkelaagreid jms. Kõigil neist on erinevad ärimudelid, mis paistavad välja ka elektriandmete tarbimismustritest.

Odavmajutuses kulub elektrit peamiselt talvel

Hotellidel on suurem elektrikulu talvekuudel, kuna küte võtab oma osa. Samas tarbitakse ka juunist augustini väga palju elektrit, kuna konditsioneeridega hoitakse ruumide temperatuuri ja elektrikulu on selle tulemusena kohati isegi suurem kui talvel.

Hostelid on natuke madalama hinnakategooriaga turuosalised. Elektriandmed näitavad, et suvetarbimist (konditsioneere) on neil vähem, talvel aga läheb energiat isegi rohkem (kehvemad ruumid, vaja rohkem kütta). Külalistemajade energiamuster sarnaneb suuresti hostelite omale, eks nende ärimudelid ongi sageli vaid nime poolest erinevad. Majutuse hinnaklass ütleb ära ka elektri tarbimismustri, seega elektriandmete järgi saab ära arvata majutuse hinna ja majutuse tüübi.

Professionaalsemad ja fokusseeritumad majutusteenuse pakkujad saavad suurema tõenäosusega piirangutest tagasilöögi.

Motellid on oma tarbimismustrilt kallima ja odavama majutuse vahepealsed, neid on erineva hinna ja mugavusastmega. Külaliskorterid näitavad tavapärase elukeskkonna tarbimismustrit, kodumajutus seevastu aga konditsioneeride kasutamise tulemusena juba arenenumat lähenemist. Kui kellelgi on korter ja ta seda vahel välja rendib, siis on ta külaliskorteri pakkuja. Kui oma kodu aga spetsiaalselt minihotelliks ehitada, siis on tegemist kodumajutusega. Samuti viitavad elektrimustrid, et puhkekülad ja -laagrid on professionaalse orientatsiooniga, laagriplatsid aga lihtsalt hooajaliseks kasutamiseks.

Kriis hävitab oma ala parimad

Varasemast on teada, et mida lihtsama tegutsemise mudeliga on majutusteenuse pakkuja, seda paremini suudab ta viiruse pidurdamiseks mõeldud meetmetega toime tulla. Seega saavad professionaalsemad ja fokusseeritumad majutusteenuse pakkujad suurema tõenäosusega piirangutest tagasilöögi. Ellu jäävad eelkõige odavamad, väiksema finantskuluga ning mitmeotstarbelise suundumusega turuosalised.

Kõlab loogiliselt, et külaliskorteriga kriisis suurt midagi ei juhtu ja odavamapoolne külalistemaja võib pisut ka tühjalt seista, kuid hiigelinvesteeringute toel rajatud ning tühjalt seisev hotell on suureks probleemiks võlausaldajatele ja omanikele.

Kõlab loogiliselt, et külaliskorteriga kriisis suurt midagi ei juhtu ja odavamapoolne külalistemaja võib pisut ka tühjalt seista, kuid hiigelinvesteeringute toel rajatud ning tühjalt seisev hotell on suureks probleemiks võlausaldajatele ja omanikele. Kui aga kriisis pühitakse eelkõige minema tootmisharu tipp, siis on see sektori taandareng. Elektriandmete pealt välja joonistunud toimemustrid ning sellele viiruse mõju projekteerimine kinnitab võimalikku taandarengut.