Mihkel Nestor: Olukord tööstuses on parem kui varem

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Kui teenindussektorile jätavad uued piirangud vähe hingamisruumi, siis Eesti suurimal majandussektoril, töötleval tööstusel, läheb täna märgatavalt paremini kui varem, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lõppeval nädalal avaldatud andmed tööstustoodangu ja kaubaekspordi kohta 2021. aasta jaanuaris räägivad sellest, et nõudlus Eesti suurima majandussektori toodangu järele püsis mõõdukalt hea. Võrreldes 2020. aasta sama ajaga kasvas tööstustoodang jaanuaris üks, Eestis toodetud kaupade eksport aga kuus protsenti. Tegemist on tubli tulemusega, sest viiruse leviku järjekordne laienemine sundis mitmel pool Euroopas piiranguid majandustegevusele taas rangemaks muutma.

Jaanuari tööstustoodangule omas suurt mõju külm ilm – elektri- ja soojusenergia tootmismahud kasvasid võrreldes 2020. aasta sama ajaga lausa kolmandiku võrra. Töötleva tööstuse poolelt andis tugeva panuse Eesti suurim tööstussektor, puidutööstus, kus tootmismahud suurenesid aastases võrdluses 15 protsenti. Kui puidutööstuse toodang on olnud kasvutrendis juba pikemat aega, siis olulise positiivse muutusena on hakanud paremini minema ka teisel tähtsal tööstusharul, metallitööstusel. Metallitööstuse raskused algasid ammu enne kriisi, ent koroonaviirusest põhjustatud ebakindlus andis harule täiendava löögi. Tootmismahu langus peatus lõpuks eelmise aasta detsembris ja jaanuaris oli haru toodang juba 7 protsenti mullusest suurem. Väga heas hoos oli jaanuaris mootorsõidukite ja haagiste tootmine, kus Eesti ettevõtted küll peamiselt just viimasega tegelevad. Kuigi tegemist on suhteliselt väikese tööstusharuga, andis sealsete mahtude pea 20-protsendiline kasv tubli panuse. Haagisetööstuse jaoks oli suurepärane juba ka eelmise aasta lõpp, kui toomismahu kasv oli kahekohaline.

Ehkki mitme suure tööstusharu kasv oli jaanuaris kiire, jäi töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses siiski napi 0,6 protsendiga mullusele alla. Pärast jõulist kasvu tõmbas korraks hinge elektroonikatööstuse tootmismahtude kasv ning tublisti jäi mullusele alla toodang ka  toiduainetööstuses ja elektriseadmete tootmises.

Ekspordi kasv jaanuaris jätkus

Et Eesti tööstustoodangust eksporditakse umbes 70 protsenti, siis pole üllatav, et käsikäes tööstustoodanguga on kosunud ka Eesti eksport. Kui eelmise aasta viimases kvartalis suurenes Eestis toodetud kaupade eksport telekommunikatsioonielektroonika rekordmahtude toel lausa viiendiku võrra, siis jaanuaris aeglustus see endiselt tubli kuue protsendi juurde. Suure panuse andis kütuse ja õlide ekspordi koguni 35-protsendilise tõus. Endiselt toetas eksporti ka elektroonika väljaveo 15-protsendiline suurenemine. Samas ilmestas tubli kasv veel nii mõndagi olulist kaubagruppi nagu puittooted, mööbel ja valmismajad, masinatööstuse toodang ning metalltoodete eksport.

Peamine põhjus, miks ekspordi kasv piirdus kõigest 6 protsendiga, oli teravilja oluliselt väiksem väljavedu selle aasta jaanuaris. Kui 2020. aasta jaanuaris eksporditi seda enam kui 17 miljoni eest, siis tänavu vaid kahe miljoni euro väärtuses. Selle mõju majandusele kui tervikule on muidugi kaduvväike. Pigem võiks probleemiks pidada toidukaupade väljaveo 12-protsendilist vähenemist või täppis- ja meditsiiniseadmete ekspordi 9-protsendilist langust.

Tööstussektor kosub ka mujal

Tööstussektor ei ole kosumas ainult Eestis, vaid Euroopas laiemalt. Viimastel kuudel on Euroopa Liidu tööstustoodang jõudnud vähemalt koondnumbrina juba üsna lähedale kriisieelsele tasemele 2019. aastal. Keskmisest suurem on mahajäämus lõunapoolses Euroopas, Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal, kus tööstustoodang on jõudnud taastuda umbes 95 protsendi juurde kriisieelsest tasemest. Samas on kaugemale ette vaatavad tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundeindeksid ka seal kiire tõusu teinud. Näiteks Itaalias jõudis Markit PMI indeks veebruaris 56,9 punkti tasemele, mis on viimase kolme aasta kõige kõrgem näit. Sama indikaator oli viimase kolme aasta parimal tasemel ka Euroala riikide keskmisena. Eriti tubli on tööstuse taastumine olnud tegelikult meie enda lähiregioonis. Lätis ja Leedus jõudis tööstustoodang 2019. aasta tasemele juba eelmise aasta teises pooles ja ka jaanuaris suutsid mõlemad riigid mahtu tublisti kasvatada.

Põhjamaade turgudelt leiab nii positiivseid kui ka negatiivseid signaale

Tööstuse tulevikule annab Euroopa taastumine jõudu, ent kõige rohkem sõltume me enda peamiste kaubanduspartnerite, ennekõike siis Soome ja Rootsi majanduskonjunktuurist. Ehkki mõlemas riigis annab praegu tooni koroonaviiruse leviku laienemine, oodatakse seal sarnaselt muu maailmaga vaktsineerimise peatselt saabuvat mõju. Eesti eksportijate seas leidub ettevõtteid, kes turustavad oma tooteid otse Põhjamaade tarbijatele, kuid palju ka neid, kes on seotud sealsete tööstusettevõtete väärtusahelatesse, kes kaupa omakorda kaugematele turgudele müüvad. Kui Rootsi tööstus on tänaseks jõudnud endiste tootmismahtudeni ja kasv näib jätkuvat, siis Soomes pole suudetud langustrendi siiani kahjuks pöörata. See mõjutab negatiivselt ka neile allhanget tegevaid Eesti ettevõtteid. Positiivse poole pealt näitab elavnemismärke Soome kinnisvaraturg, mis samuti mitmeid eksportööre toidab.