Eesti Panga juht selgitab, miks nad otsustasid varaostule hoogu anda

Madis Müller Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Panga president Madis Müller kirjutab, miks nad otsustasid neljapäeval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil ajutiselt kiirendada võlakirjade kokkuostu.

Olukord Euroopa majanduses on veel üsna keeruline. Endiselt kehtivad erineva karmusega piirangud inimeste liikumisele ja ettevõtete tegevusele. Vaktsineerimise tempo on loodetust aeglasem ja nakatumise langus on peatunud. Prognoosides majanduse võimalikke arengusuundi on aga juba praegu võimalik öelda, et selgus eeldatava taastumise osas on palju suurem kui mõned kuud tagasi. Isegi kui vaktsineerimise tempo ei ole nii kiire kui soovitud, on meil esiteks rohkem teavet selle kohta, kui kiiresti vaktsiinid inimesteni jõuavad, ja teiseks tekkinud kindlustunne, et vaktsiinid toimivad.

Selgelt on aga paranenud majanduse väljavaade väljaspool Euroopat, eelkõige USAs.

Selgelt on aga paranenud majanduse väljavaade väljaspool Euroopat, eelkõige USAs, kus valitsus on võtnud ulatuslikke majandust toetavaid meetmeid. Nende mõju saab tõenäoliselt olema tuntav ka Euroopas, väljendudes tugevamas nõudluses Euroopa ettevõtete eksporditavate kaupade ja teenuste järele. Nüüd on oluline, et ka Euroopa Liidu toetusmeetmed, pean silmas taastekava vahendeid, kiiresti rakenduksid.

Majandus taastub aasta teises pooles

Euroopa Keskpanga värske prognoosi kohaselt võib sel aastal oodata euroala majanduse 4-protsendilist kasvu. Eelmisel aastal oli majanduslangus 6,6 protsenti ja see oli kokkuvõttes väiksem kui veel detsembris kardeti.

Majanduse taastumine toimub eeldatavasti aasta teises pooles ja veel esimeses kvartalis langus jätkub. Koroonakriisi eelse taseme võib euroala majandus tervikuna saavutada pisut varem, kui detsembris prognoosisime, ehk umbes järgmise aasta keskpaiku.

See tähendab, et inimesed on võrreldes tavaolukorraga säästnud enam kui poole triljoni euro võrra rohkem.

Raske on ennustada, kuidas hakkavad inimesed oma raha kulutama pärast piirangute lõppu. Pandeemia ajal kahekordistus euroalal elanike säästumäär, ehk sissetulekute kulutamata jäänud osa. See tähendab, et inimesed on võrreldes tavaolukorraga säästnud enam kui poole triljoni euro võrra rohkem. Selle põhjuseks on ühelt poolt kindlasti ebakindla ajaga kaasnev ettevaatlikkus kulutuste tegemisel, teisalt aga asjaolu, et mitmeid kulutusi, näiteks reisimisele ja meelelahutusele, ei ole ka parima soovi korral olnud võimalik teha.

Kriisi mõju erinev

Mõistagi on kriis mõjunud inimeste majanduslikule olukorrale väga erinevalt ja säästud ei jaotu ühtlaselt. Küll aga võib juhtuda, et end rahaliselt kindlamini tundvad inimesed suurendavad kulutusi pärast piirangute lõppu väga tuntavalt. Tarbimise tempokam kasv kiirendaks täiendavalt hinnatõusu, mis kallinenud nafta ja mõnede, eelkõige Saksamaa hindu mõjutavate ühekordsete statistiliste tegurite tõttu, võib aasta lõpuks lühiajaliselt ulatuda lausa 2 protsendini.

Keskpank saab kriisi ajal kõige vahetumalt mõjutada seda, milline on laenuraha hind ettevõtetele, inimestele ja ka valitsustele. Majanduse taastumise toetamiseks oleme keskpanga poolt laenatava raha hinna ehk keskpanga intressimäärad viinud juba ülimadalale. Tavapärastel aegadel, keskpanga mõistes enne 2008.–2009. aastate finantskriisi, keskpank peamiselt selle kaudu majandust mõjutaski. Viimastel aastatel oleme aga majandusse suunanud täiendavat raha, ostes kokku suures mahus võlakirju ning andnud kommertspankadele pikaajalist eriti soodsat laenu, et nende laenud oma klientidele oleksid samuti võimalikult soodsad. Seda kõike selleks, et nõrgas seisus euroala majandusele pisut lisatuge pakkuda.

Euroala keskpankade vaatest on hiljutiseks oluliseks arenguks valitsusvõlakirjade intressimäärade tõus, kuigi pikemat ajalugu silmas pidades on intressimäärad ka valitsustele jätkuvalt väga madalad. Ei maksa üle tähtsustada pikaajaliste valitsusvõlakirjade intressimäärade tõusu mõju majanduse taastumisele või keskpanga otsustele, eriti kuivõrd laenuintressid nii ettevõtetele kui inimestele on jätkuvalt väga soodsad. Samas on see siiski üks näitaja mitme teise seas, mida me laenuraha hinda ja kättesaadavust hinnates jälgime. Seetõttu tegime eile Euroopa Keskpanga nõukogus otsuse, et tõstame ajutiselt võlakirjade ostutempot, et leevendada pandeemia mõju euroala majandusele.

Kokkuleppele osta täiendavalt suures mahus võlakirju pandeemia mõju leevendamiseks jõuti juba eelmise aasta märtsis ning vastavalt kokkuleppele kestab ostude läbi majandusse täiendava raha suunamine vähemalt järgmise aasta märtsini. Eilse otsusega tõstetakse küll ajutiselt ostude tempot, kuid nende kavandatav kogumaht jääb samaks.

Võrreldes paljude teiste riikidega on viiruse teise laine hari jõudnud meieni hilinemisega ja ka majanduse taastumine võib Eestis seetõttu aset leida mõnevõrra hiljem. Nii nagu teisteski maades, on ka Eestis tootmisettevõtted kriisis vähem kannatada saanud kui erinevate teenuste pakkujad. Samas on näiteks selliste teenusepakkujate, nagu turismi- ja meelelahutuse ning IT- ja telekomiettevõtete käekäik olnud väga erinev.

Seetõttu on väga erinev olnud ka kriisi mõju inimeste isiklikule rahakotile. Keskpankades töötame selle nimel, et soodne laenuraha hind toetaks majanduse taastumist. Sest kokkuvõttes tähendab majanduse taastumine inimeste jaoks rohkemaid ja paremaid töökohti ning suuremaid sissetulekuid.