/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/03/05/13664692t1h483f.jpg)
Valitsus loodab lähinädalatel saata riigikokku lisaeelarve, mille suurus jääb tõenäoliselt vahemikku 500 kuni 700 miljonit eurot, ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Lisaeelarves arvestatakse kuni kolme kuu palgatoetusega (2)
«Saab öelda, et lisaeelarvega paneme kriisihaavadele korraliku plaastri, aga Eesti krooniliste murede ravimise juurde peame kindlasti tagasi tulema uue aasta täiseelarvega,» rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
Lisaeelarve suurus jääb ministri sõnul tõenäoliselt vahemikku 500 kuni 700 miljonit eurot, millest pool (eelduste kohaselt 250–350 miljonit eurot) on kavandatud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda ja sellest omakorda pool on arvestuslikult seotud palgatoetuse maksmisega.
«See on praegu sellise arvestusega, et oleks võimalik vajadusel katta kuni kolme kuu palgatoetus riigieelarvest,» täpsustas Pentus-Rosimannus. «Palgatoetus tõesti on siiani kriisis kõige paremini töötanud toetus, seda ütlevad ka ettevõtjad ise,» kommenteeris minister ja lisas, et seetõttu saab palgatoetus olema ka suurim lisaeelarve kuluartikkel.
Lisaks palgatoetusele on plaanis suunata ettevõtlusesse täiendav raha sinna, kus eelmise aasta tulemuste analüüs näitab, et valu on kõige suurem, lisas ta. Majutus- ja toitlustussektor peaks saama 20-25 miljoni euro suuruse toetuse, samuti bussiettevõtjatad, kel praegu on igasugune tegevus piirangute tõttu lõppenud.
Tervishoidu plaanitakse täiendavat tuge 100 miljoni euro ulatuses, sealhulgas haiglate erakorralised kriisikulud, vahendid vaktsineerimise korraldamiseks ja testimiseks ning koroonaravimi Remdesiviri jaoks. Lisaks läheb raha haigekassa reservkapitali taatamiseks.
Et vältida haigete töölkäimist, jätkatakse ka aasta lõpuni haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast.