/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/25/13173521t1h263b.jpg)
Pangaliidu andmeil pole selle aasta esimesed kuud kaasa toonud laenuvõlglaste ega maksepuhkusel olijate arvu kasvu, ent pangad jälgivad olukorda tähelepanelikult ja on valmis kiireteks muutusteks.
Pangaliit valmistub muutusteks: hädasolijate hulk võib kasvada
Siiski usuvad pangad, et Eesti ettevõtted ja majapidamised on olukorraga kohanenud. Seda näitab seni ka stabiilsena püsinud maksepuhkusel olijate ja laenuvõlglaste number, teatas pangaliit.
Veebruari lõpuks oli maksepuhkusel 762 ettevõtte ja 4673 kodumajapidamise laenu. Maksepuhkusel olijate hulk on suvest saadik pidevalt langenud ja vähenes mõnevõrra ka veebruaris.
Eelmise aasta juuni lõpus oli maksepuhkusel 23 565 laenu võtnud ettevõtet ja majapidamist. Ka enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal püsib stabiilne, moodustades endiselt 0,5 protsenti pankade laenuportfellist.
Hädasolijate hulk võib kasvada
«Ehkki olukord on seni püsinud stabiilne, oleme nüüd jõudnud sisuliselt uude eriolukorda, mis arusaadavalt võib mõjutada ka paljude ettevõtete ja perede majanduslikku toimetulekut. Riik planeerib küll tööandjaid toetada palgatoetustega ning koostöös KredExiga on välja töötamisel ka uued abimeetmed ettevõtetele, kuid hädasolijate hulk vôib siiski kasvada,» nentis pangaliidu juhatuse esimees Allan Parik.
Ta märkis, et mida kiiremini uued abivõimalused ettevõteteni jõuavad, seda paremini õnnestub uute piirangute mõju majandusele pehmendada. «Lisaks on Eesti kui eksportiva riigi jaoks oluline, et tagatud oleks kaupade tõrgeteta üle piiri liikumine,» lausus Parik.
Pangad soovitavad kõigil, kes näevad ette, et laenude tasumisel võib tekkida probleeme, ennetavalt oma pangaga ühendust võtta. «Otsime koos klientidega igal juhul sobivaimat lahendust, kuidas koroonakriisist tingitud majandussurutise tingimustes oma kohustustega toime tulla,» sõnas Parik.
Teenused läbi kaugkanalite
Pangaliit paneb klientidele südamele, et pangateenuseid peaks praegu kasutama läbi kaugkanalite. «Aastataguse ajaga võrreldes on pangakontorite külastamine ligi poole võrra vähenenud. Eesti digitaristu ja siinsete inimeste harjumus veebi- ja mobiili teel asju ajada on kaugkanalite eelistamise lihtsamaks teinud,» rääkis Parik.
Pangad soovitavad klientidel enne pangakontoritesse minekut uurida, kas tehingut saaks teha kaugkanalis või ka näiteks telefoni- või videokõne vahendusel. Kui see siiski võimalik pole, tasub pangakontorisse minekuks broneerida aeg, et vältida liigseid kontakte.
Ühtlasi kutsub pangaliit kõiki tööandjaid ja erialaorganisatsioone kaasa mõtlema, kuidas hoida majandus töös nii, et inimestevahelised füüsilised kontaktid oleksid viidud miinimumini. «Iga välditud kontakt vähendab haigestumise suurenemise riski. Kutsume inimesi ja tööandjaid üles tegema ühist pingutust, et koos vaktsineeritute hulga kasvuga liiguksime võimalikult kiiresti lähemale normaalse elukorralduse taastamisele,» sõnas Parik.