/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/12/09/13521124t1hf29f.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed tervitasid esmaspäeval valitsuse teadet, mille kohaselt tuleks aasta lõpuni pikendada haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast ning avaldasid valmisolekut menetleda eelnõu esimesel võimalusel.
Komisjon toetas teisest päevast haiguspäevade hüvitamise jätkamist (1)
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka sõnas, et tänavu jaanuarist ajutiselt rakendunud kord näeb ette, et hüvitist makstakse juba teisest töövabastuse päevast alates. «Paraku ei osanud me siis ette näha, et koroonaviirus meid kevade hakul nii rängalt lööb ja seetõttu on meie kohus inimestele appi tulla ning me toetame äsjast valitsuse algatust, et meede pikeneb käesoleva aasta lõpuni,» rääkis ta. «Kuna ajutine meede kestab aprilli lõpuni, tuleb riigikogul uus eelnõu enne seda kiiresti ära menetleda ja sotsiaalkomisjon on omalt poolt selleks valmis.»
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et plaan toetuse maksmise perioodi aasta lõpuni pikendada on tervitatav, kuid see oleks tulnud juba varem vastu võtta. «Nüüd, mitu kuud hiljem, kui nakatumiste hulk on taevasse tõusnud, saavad õnneks kõik aru, et seda on vaja pikemalt teha,» rääkis Kütt.
Komisjoni istungil osalenud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ning Tööandjate Keskliidu esindajad on tõstatud ka küsimuse, kuivõrd mõistlik on maksta haigushüvitist neile, kes on küll karantiinis, kuid tegelikult ei ole haiged. «Siin on meie seisukoht ikkagi selline, et viiruse pärast karantiini jäänud inimesed on töölt eemal siiski haiguse tõttu ning karantiinitõend on samavõrdne haiguslehega,» ütles Siret Kotka.
Lisaks juhiti kohtumisel tähelepanu probleemile, et osa perearste on teinud mõne juhtumi korral kaks haiguslehte – esimese lähikontaktsuse puhul ning teise siis, kui lähikontaktne haiguslehe ajal haigestub. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad kinnitasid komisjonile, et lähikontaktse haigestumise korral lõpetab arst esmaslehe ja avab uue järglehe ilma omavastutuse ja tööandja vastutuse tekkimiseta.
Teema arutelust võtsid osa Õiguskantsleri Kantselei, sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ning tööandjate keskliidu esindajad.