/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/09/12/4480431t1ha557.jpg)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna, 8. märtsil ideekorje, et leida suure mõju ja potentsiaaliga projekte, mis aitaksid kiirendada vesinikuenergia ja -tehnoloogiate kasutusele võtmist Eestis ja Euroopas laiemalt.
Riik otsib suure potentsiaaliga vesiniku projekte
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kutsub ettevõtjaid osalema ideekorjel innovaatiliste ja ambitsioonikate ideedega. «Vesiniku kasutuselevõtt energiasalvestajana on osa rohe- ja innovatsioonipöördest. Kui soovime olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, ja seda me soovime, siis peame mõtlema julgelt ja osalema vesinikutehnoloogia arendamises,» ütles ta.
Euroopa eesmärgiks on luua terviklik ahel – tootmine, ladustamine, jaotamine ja tarbimine ning Eestil võib siin olla olulisi panustamisvõimalusi. Ideekorjele ei oodata ainult vesiniku tootmisega seotud projekte, vaid ka laiemalt uuenduslikke arendusi nagu näiteks vesiniku säilitamisküsimuste lahendamine või kasutamise lihtsamaks muutmine mõnes konkreetses eluvaldkonnas.
Hetkel veel kindlat rahastust projektidele ette nähtud ei ole, kuid riik saab huvikaardistuse tulemusena teha otsuseid, kas ja kui suures mahus võiks ettevõtetele investeeringute tegemisel tuge pakkuda ning samuti kuidas seda täpsemalt teha.
Uus lähenemine
Vesinikuenergia ja -tehnoloogiate ideekorje esimene faas on avatud 8. märtsist kuni 30. märtsini, mil tuleks esmane info oma projekti kohta edastada EASile. «See on uut tüüpi lähenemine, kus otsime suurprojekte enne võimalike toetuste disainimist, et riik saaks luua parimad lahendused ettevõtetega koostöös,» ütles EASi juht Peeter Raudsepp.
Sestap kutsutakse julgelt ühendust võtma ka neid, kes pole kindlad, kas nende projekt on päris üleeuroopalise tähtsusega uuendus. Uuenduslike arenduste jaoks saab raudsepa sõnul kasutada ka nii olemasolevaid Euroopa Liidu kui ka EASi toetusi.
«Samuti saame anda nõu ja aidata arenduspartnerite leidmisel,» sõnas Raudsepp ning rõhutas, et mida varasemas faasis meile oma huvist ja projektist märku anda, seda efektiivsemalt saame edasi liikuda.
Tegemist on esimese ideekorjega, millele järgneb ka pilvetehnoloogiate ja mikroelektroonika suurprojektide ideekorjed. See tuleneb Euroopa Liidu tööstusstrateegiast, kus on kokku lepitud, mis on need tehnoloogiad, mille ühine arendamine vähendab sõltuvust kolmandatest riikidest ning võimaldab suurendada meie ettevõtete globaalset konkurentsivõimet.