Rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul võib tarbijahindade tõus maikuust kiireneda vähemalt 2 protsendini, sest siis taandub võrdlusbaasist välja ka kütuseaktsiisi langetuse mõju.
Rahandusministeerium: hinnatõus hakkab kevadel hoogu koguma
Statistikaamet teatas reedel, et tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga 0,9 protsenti ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6 protsenti.
«Hinnaarenguid mõjutasid ka veebruaris külm talv ja naftahindade jätkuv kallinemine. Nafta hinnad on alates novembri algusest tõusnud üle 60 protsendi ning on kriisieelsel tasemel tagasi,» ütles Pungas pressiteate vahendusel.
Tema sõnul on nii vaktsiinide kasutuselevõtuga kaasnev optimism, Aasia ja Ameerika Ühendriikide majanduse tugevnemine kui ka mõne naftariigi tootmiskärped põhjustanud naftahindade kiire taastumise.
«Teise tegurina on viimaste aastate külmemad talveilmad ja elektrijaama rike Soomes toonud kaasa elektrihinna tõusu kõrgeimale tasemele Nordpooli börsil. Selle tulemusena oli elekter kodutarbijatel pea neljandiku kallim kui aasta tagasi,» märkis analüütik.
Ta tõi välja, et kui mullu sügisel põhjustas viiruse teine laine teenuste odavnemist, siis selle aasta alguses on teenuste hinnad pöördunud tagasihoidlikule, üheprotsendisele tõusule.
«Suuremal määral on kallinenud meelelahutusteenused ja taas pakkumisel olevad puhkusepaketid, mis on kuus protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Viirusest on rohkem mõjutatud majutus ja üüriturg, kus on hinnad aastaga langenud pea kümnendiku,» märkis Pungas.
Analüütiku sõnul on koroonanakkuste suurenemine ning sellega kaasnenud rangemad piirangud pärssinud moekaupade müüki, kus on hinnad varude realiseerimise tõttu väikses languses.
«Kevadel võib oodata hinnatõusu tuntavat kiirenemist eelkõige madala võrdlusbaasi tõttu, kuna mullu kevadel tõi pandeemia kaasa naftahindade kiire languse ning lisaks rakendati eriolukorra tõttu ajutisi meetmeid kohalike omavalitsuste poolt,» ütles Pungas.