/nginx/o/2021/03/05/13663815t1h9bb1.jpg)
23 protsenti Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) prognoosivad selleks aastaks käibe vähenemist, kuid 11 protsendi arvates kosub käive tänavu üle 15 protsendi, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Nende näitajate põhjal on VKEde kindlustunne langenud kolme aasta tagusele tasemele.
Eelmine, enne koroonalainet toimunud uuring näitas Eesti VKEde seas viimase kuue aasta suurimat optimismi, sest tookord nägi käibe vähenemist umbes kümnendik küsitletud ettevõtetest. Kuid nagu teame, oli 2020. aastal tegelikkus hoopis midagi muud ning paljudes majandussektorites tuli võidelda ellujäämise nimel.
«Uues uuringus vastavad tänavused käibeprognoosid kolme aasta tagusele tasemele. Kuid peab arvestama, et BBO uuring toimus detsembris, mil koroonaviiruse levik ja piirangud olid väiksemad,» ütles SEB Panga VKEde segmendijuht Tatjana Vakulenko.
Vakulenko sõnul on positiivne, et vaatamata mullusele majanduslangusele on rohkem ettevõtteid, kes ootavad käibekasvu, kui neid, kes prognoosivad langust.
Uuringu põhjal on ehituses signaalid vastuolulised
Tänavu näevad kõige rohkem käibelangust majutuse ja toitlustuse VKEd (36 protsenti), millele järgnevad transport ja logistika (29), kultuuri- ja meelelahutussektor ning ehitussektor (mõlemal 28).
Tõelisi optimiste ehk VKEsid, kes prognoosivad tänavuseks aastaks üle 15-protsendilist käibekasvu, on kõige rohkem tööstus-, kaubandus- ja ka ehitussektoris (kõigis 14 protsenti vastanutest). «Uuringu põhjal on ehituses signaalid vastuolulised, kus osad VKEd on surve all ja teised näevad olukorras võimalusi,» kommenteeris Vakulenko.
Balti riikide võrdluses on Eesti VKEd optimistlikumad, sest Lätis ennustab tänavu käibelangust 31 protsenti ja Leedus 35 protsenti VKEdest, mis on mõlemas riigis alates 2015. aastast kõige madalam näitaja.
Nagu arvata, pärsib tänavu VKEde käibe kasvu kõige rohkem Covid-19 kriis, mille mõju viiepalliskaalal hindavad ettevõtjad 3,4ga. Järgnevad kõrge maksukoormus (3,1), probleemid oma toodetele ja teenustele turu leidmisega (2,8) ning koormav seadusandlus ja liigne bürokraatia (2,7).
Vähese mõjuga on toodete või tehnoloogiate arendamise probleemid (2,1), töötajate ebapiisavad oskused ning raskused välispartnerite leidmisel või välisturgudele sisenemisel (mõlemad 2,2).
«Hea on teada, et töötajate oskuste ning tehnoloogilise arengu võimekusega on VKEd rahul. Kuid maksukoormust on VKEd aastaid tajunud oma tegevuse ühe suurima probleemina. See on tihedalt seotud koormava seadusandluse ja liigse bürokraatia murega, sest mõne inimesega ettevõttes käib maksude ja seadustega tegelemine põhitööaja arvelt ning täiskohaga raamatupidaja palkamine pole ettevõttele jõukohane,» rääkis Vakulenko. Siiski on aastatega kõrge maksukoormuse probleem pidevalt vähenenud ja koroona-aastal ei olnudki see esmakordselt kõige põletavam küsimus.
SEB uuring toimus detsembris 2020. Kokku vastas Balti riikides 3071 ettevõtet, neist Eestis 1019. Küsitluses osalenud ettevõtetest oli 86 protsendis kuni 10 töötajat.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)