/nginx/o/2021/02/11/13624989t1h71ba.jpg)
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Euroopa Liidu transpordi kümne aasta tegevuskava ettepanekud suuresti mõistlikud, kuid sõidukite heitmenormide ülevaatamisel tasub olla ettevaatlik võimalike sammudega uute sisepõlemismootoritega sõidukite müügi piiramiseks.
Valitsus kinnitas täna Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi kümne aasta tegevuskava ettepanekutele, mis seab eesmärgid digitaliseeritud ja keskkonnasäästlikule transpordile. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on Eesti jaoks tähtis üleminek alternatiivsetele kütustele ning vastava taristu arendamine.
«Uued tehnoloogiad on kallimad ja see seab piirangud neile inimestele, kes ei suuda soetada rohelisemaid, kuid samas kallimaid sõidukeid,» ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Euroopa Liidu ettepanekud suuresti mõistlikud, kuid seoses uute bensiini- ja diiselmootoritega sõidukite heitmenormide ülevaatamisega tasub olla ettevaatlik võimalike sammudega uute sisepõlemismootoritega sõidukite müügi piiramiseks.
Sealjuures ei tohiks ministri sõnutsi piirata kasutatud sõidukite edasist kasutamist ja müüki. «Peame eelnevalt läbi viima põhjalikud mõjuanalüüsid, et oleks tagatud piisav üleminekuperiood, inimeste toimetulek ja riikide konkurentsivõime,» lisas Aas. «Uued tehnoloogiad on kallimad ja see seab piirangud neile inimestele, kes ei suuda soetada rohelisemaid, kuid samas kallimaid sõidukeid.»
Eesti toetab raudteetranspordi osatähtsuse suurendamist ning nii kauba- kui ka reisijateveoteenuste edendamist. Kaubavedu peab hõlmama erinevaid transpordiliike ning arvestama e-veoselehtedega.
Aas märkis, et Eesti peab vajalikuks ka tervikliku isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu toetava keskkonna väljaarendamist Euroopa Liidu üleselt. «Intelligentsete transpordisüsteemide lahendused tuleb teha kõigile kättesaadavaks,» lausus ta.
Säästva ja aruka liikuvuse strateegia on Euroopa Liidu transpordisüsteemi tegevuskava järgmisteks aastakümneteks, mis seab eesmärke digi- ja roheüleminekuks Euroopa Liidu transpordisektoris. Samuti pakub see välja lahendusi, kuidas suurendada sektori vastupidavust tulevastes kriisides.
2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks peab Euroopa Liidu transpordisektor vähendama kasvuhoonegaaside emissioone 1990. aastaga võrreldes 90 protsendi võrra. Transport on ainuke sektor, kus emissioonid on 1990. aastaga võrreldes praegu kõrgemad ning on alates 2013. aastast kasvanud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostamas transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, mille põhieesmärgid seostuvad Euroopa Liidu strateegiaga.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor on märkinud, et Eesti paistab Euroopa Liidus silma sellega, et ainsa liikmesriigina ei maksusta me autosid muul teel kui vaid kütuseaktsiisi kaudu.
Riigikogu ees seisva autopargi põhjal võib öelda, et autode maksustamine on Eestis poliitiliselt vähemalt sama «laetud» kui kinnisvara, kuid täna on ehk üle aegade parim hetk see teema päevakorda võtta, kirjutas ta mõni aeg tagasi nädalakommentaaris.
«Koroonakriisi järgse majanduskeskkonna värv on roheline ja seda mitte vaid keskkonnakaitsjate arvates. Hinnanguliselt tuleb transpordi arvelt 12 protsenti Eesti süsinikdioksiidi (CO2) heitmest ja selle maksustamine on normaalsus kõikjal peale Eesti,» sõnas Nestor.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)