Kuigi juba alates eriolukorra lõpust ehk eelmise aasta maikuust sai koroonaviirusega nakatunute lähikontaktsetele kirjutada välja haiguslehe alamliigi ehk karantiinilehe, siis paljude tööandjate ja töövõtjate jaoks pole karantiinihüvitise kohustus veel selge.
Murekoht ⟩ Paljudele tööandjatele ja töötajatele pole karantiinihüvitise kohustus teada
Vastava pöördumise tegi õiguskantslerile Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, kes küsis, kas tööandjale kehtib haigushüvitise maksmise kohustus ka siis, kui tööst vabastamise põhjus on karantiin.
Õiguskantsler Ülle Madise tõdes, et kaebuste põhjal ei ole küsimus töösuhte osalistele piisavalt selge. «Selgust on sellises olulises küsimuses aga väga vaja,» nentis ta.
Kirjas riigikogu sotsiaalkomisjonile tõi Madise välja, et sotsiaalkomisjoni istungi protokollide põhjal jäi osa töötajaid karantiini korral kuni kaheksaks päevaks asendussissetulekuta. «Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht selgitas ühel komisjoni istungil, et «tööandjate tagasisidest, mis õnnestus eilse öö ja tänase varahommiku jooksul saada, nähtub, et pooled tööandjatest on hüvitanud karantiinilehti ja pooled mitte. /…/ pilt on kirju ja ei saa öelda, et kõik tööandjad ja suured ettevõtted käituksid ühtemoodi». Ka riigikogu täiskogu 2020. a 7. detsembri ja 9. detsembri istungite aruteludes käsitleti probleemi, et sugugi kõik tööandjad ei korva karantiini ajal saamata jäänud töötasu.
Kuigi Madise pidas kiiduväärseks, et riigikogu otsustas nakkuse leviku tõkestamiseks tagada alates sellest aastast inimestele asendussissetuleku juba teisest haiguspäevast, lahendas see probleemi vaid osaliselt, kuna karantiinilehtede hüvitamise kord jäi mitmeti tõlgendatavaks.
«Seadustest tuleb selgelt välja Eesti Haigekassa kohustus maksta karantiini korral inimestele hüvitist: 70 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust alates töökohustuste täitmisest vabastamise kuuendast päevast kuni karantiini lõpetamise päevani,» rõhutas Madise Postimehele.
Ministeeriumilt on lahendus tulemas
Õigusselguse puudumise probleemiga on kursis ka riigikogu sotsiaalkomisjon. «Kõige loogilisem oleks, kui riigikogu muudaks seaduseid moel, mis tagaksid selles küsimuses selguse,» lausus õiguskantsler.
Sotsiaalministeeriumist kinnitati Postimehele, et seadust on võimalik täiendada otseviitega karantiini hüvitamisele ja vastav seadusemuudatus on neil ka välja töötatud ning lähiajal saadetakse see kooskõlastamisele.