Koroona mõju: riigiteede liiklussagedus kahanes aastaga 2,4 protsenti

Liiklussagedus vähenes Eesti maanteedel koroonaviiruse tõttu. Foto: Eero Vabamägi

2020. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kahanes keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2019. aastaga 2,4 protsenti ehk 1032 autolt 1007 autoni ööpäevas.

2020. aastal oli põhiteede aasta keskmine liiklussagedus 5407 autot ööpäevas ning võrreldes 2019. aastaga oli langus 3,5 protsenti Tugiteedel oli mullu liiklussagedus 1641 autot ööpäevas, mis teeb languseks 1,3 protsenti, ja kõrvalteedel 321 autot ööpäevas, mis oli varasema aastaga sama näitaja.

Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub Tallinna–Narva maanteel, mille lõigul 9,2–11 kilomeetrit mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 33 507 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel 13,0–13,8 kilomeeter, kus sõidab 28 259 ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel 5,7–8,5 kilomeeter, kus sõidab 25 539 autot ööpäevas.

Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus ja nii edasi. 2020. aasta puhul oli märkimisväärseimaks liiklussagedust mõjutavaks teguriks koroonakriis ning sellest tulenevad piirangud.

Liiklusloenduse infosüsteemis oli 2020. aasta lõpu seisuga kokku 109 püsiloenduspunkti ning 41 perioodilist loenduspunkti.

2019. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2018. aastaga 3,8 protsenti. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.