/nginx/o/2020/06/17/13157589t1h5554.jpg)
Majanduse platvormistumine on tõhus tööriist maailma üha suuremale jagunemisele USA ja Hiina mõjusfäärideks, selgub märtsis avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Euroopa Liidu võimaluseks on suure siseturu toel püüda saada platvormimajanduses regulatiivseks supervõimuks.
«Koroonapandeemia on tugevdanud üleilmseid digiplatvorme, sest veelgi on kiirenenud viimased paarkümmend aastat kestnud inimeste elutegevuse ja ettevõtete äri internetti kolimise trend – järjest enam eluvaldkondi toetub platvormiettevõtetele,» ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. «Näiteks Amazoni käive kasvas 2020. aasta esimese üheksa kuuga 35%, Facebookil 17% ja Microsoftil 13%.»
Danilovi sõnul pole platvormiettevõtted enam ammu üksnes äritehingute vahendajad, vaid kujundavad oluliselt kogu ärikeskkonda ja selle mängureegleid. «Platvormiettevõtted on muutunud süsteemselt oluliseks nagu pangad, mis loovad kriitiliselt olulise taristu, mille kokkukukkumist ei saa riigid lubada,» rääkis Danilov.
«Platvormi ärimudel on ennastvõimendav – rohkem kliente tähendab paremat teenust, mis omakorda tähendab veel rohkem kliente. Kui kliendid kogunevad digiplatvormidele, pole ka kauba- või teenusepakkujal seal tegutsemise kõrval muid valikuid.»
Platvormi ärimudel on ennastvõimendav – rohkem kliente tähendab paremat teenust, mis omakorda tähendab veel rohkem kliente.
Keskuse aastaraamatus kirjutatakse, et seni domineerinud USA digiplatvormide kõrval haaravad järjest enam Hiina analoogid, millega laiendatakse maailmas agressivselt oma majanduslikku mõjusfääri.
«USA suuri internetifirmasid Hiina oma turule ei luba ning kõigile olulisematele USA veebiplatvormidele on loodud Hiina analoogid – näiteks Google’i analoog Baidu, Amazoni analoog Alibaba, Facebooki analoog Tencent. Hiina internetifirmad tegutsevad järjest suuremas ulatuses väljaspool riiki, kus luuakse ka poliitiliste vahenditega sihipäraselt uusi turge oma tehnoloogiaettevõtetele. Seniste arengute jätkudes valitseb tulevikus suures osas Aasias ja Aafrikas Hiina loodud ja juhitud internet,» märkis Danilov.
Tea Danilovi sõnul on Eesti seisukohast USA ja Hiina heitluses kriitiline see, kui tugev on tulevikus Euroopa Liit ja mil määral kinnitavad maailmas kanda Euroopa Liidu standardid ning normid.
«Euroopa Liit ei saa hoobelda omaenda suurte digiplatvormidega. Seega jääb peamiseks võimaluseks tarbijate ja väikeettevõtete huve arvestav regulatiivne tegevus, mis tänu Euroopa suure turu ahvatlusele võiks mõjutada rahvusvaheliste ettevõtete tegevuspraktikaid. Oluline on ka see, kas liikmesriikide koostöö tulevikus süveneb või hõreneb, näiteks uuendusliku taristu arendamisel ja välispoliitikas,» ütles Danilov.
«Nii digiplatvormid kui ka muud tüüpi taristu on üha enam muutunud geopoliitiliseks instrumendiks. Keskne küsimus järgmise 15 aasta jooksul on, kuivõrd võtab Euroopa Liit juhtrolli digi-, energeetika- ja transporditaristu arendamisel või panustavad Euroopa taristu arendamisse peamiselt erasektor, suurlinnad, Hiina või Ameerika Ühendriigid.»
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)