/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/03/13659345t1h45c5.jpg)
Enam kui 100 miljoni euro suuruse aastakäibega Eesti filmitööstuse tegevus on aasta aega kestnud Covid-19 piirangute ja praeguse epidemioloogilise olukorra tõttu sisuliselt peatunud, tõdevad Eesti Filmitööstuse Klastri esindajad.
Filmitööstuse klaster: Eesti filmitööstus ähvardab kokku kukkuda
«Kriisi teiseks laineks on Eesti filmivaldkonna vastupanuvõime jõudnud kriitilise piirini. Kinode vahepealse sulgemise, kehtinud piirangute ja nüüd taassulgemise tõttu on juba valminud Eesti filmide vaadatavus kahanenud katastroofiliste numbriteni. Tulevikus valmivate filmide puhul on aga võimatu planeerida, kas ja mis tingimustel ning millal üldse film kinno võiks jõuda,» kirjeldas Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse liige Aet Laigu tekkinud olukorda.
Lisaks filmide tootmisele on peatunud ka tootmisteenuse eksport, mille käive küündis 2019. aastal juba rekordilise 27 miljoni euroni, kuna päringud Eestis filmide tootmiseks on siinse haigestumusnäitajate tõttu kadunud ning järgnevaks üheksaks kuuks on suurprojektide Eestisse toomine sisuliselt välistatud.
«Filmitööstus vajab hädasti nii Covid-19 pandeemia jätkumise ajaks kui ka selle järelmõjude leevendamiseks riiklikku tuge ja selgeid valdkonna eripärasid arvesse võtvaid abimeetmeid,» leidis Laigu.
Klaster paneb ette anda filmitööstuse ettevõtetele tagastamatut tegevus-, palga- ja levitoetust. «Palgatoetuse puhul palume laiendada selle saajate ringi ning pikendada ka ajalist ulatust nii, et see oleks kättesaadav järgneva 12-kuulise perioodi jooksul, kattes töötamise nii töölepingu kui ka autori- või töövõtulepingu alusel,» märkis klaster.
Tegevustoetusega paluvad filmitegijad meetme loomist, mis võimaldaks ettevõtetel tegevuse peatumisel kuni aasta lõpuni katta ka püsikulusid. Levitoetuse eesmärk on kompenseerida tootjatele kinolevi täieliku puudumise ja/või piirangute tulemusena saamata jäänud tulude kaotust. Pärast kinolevi taastumist tuleks eraldada otsetoetust igalt müüdud kinopiletilt, korvamaks turumahtude kriisijärgset aeglast taastumist, näiteks kuni kuue kuu vältel.
«Olukorras, kus kogu sektori tööhõive, püsimine ja edaspidine mõjuulatus sõltub otseselt siseriiklikust filmitootmisest, palume suurendada EFI riigieelarvelist toetust püsivalt 10 protsenti aastas võrreldes 2021. aasta mahtudega ja avada Film Estonia tagasimaksesüsteem ka kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele, lisades selleks välismaiste filmidega võrdelised rahalised vahendid. Ka tuleks tõsta PÖFFi riigieelarvelist toetust 30 protsenti,» seisab pöördumises.
Sektori kriisijärgseks elavdamiseks pakub klaster välja kaks initsiatiivi: filmilinnaku stuudiokompleksi Tallinn Film Wonderland väljaarendamine Läänemere piirkonna strateegilise tõmbekeskusena ja PÖFFi online-ekspordiplatvormi Creative Gate täismahus väljaarendamine.