/nginx/o/2021/01/19/13583844t1h612d.jpg)
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse kogutoodang (SKT) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2 protsenti, jooksevhindades moodustas SKT 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9 protsenti.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKT ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul mõjutasid neljandas kvartalis majanduslangust enim põllumajandus, metsandus ja kalandus, majutus ja toitlustus ning haldus- ja abitegevused. «Töötleva tööstuse panus jäi küll negatiivseks, aga olukord paranes siiski koroonakriisieelsele ajale. Kiire langus pidurdus ka veonduse ja laonduse tegevusalal ning majanduse paranemist oli aasta lõpus märgata mujalgi. Positiivselt panustasid majandusse info ja side ning finantssektor,» täpsustas Müürsepp.
/nginx/o/2021/03/01/13655960t1haf16.png)
Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 1,3 protsenti. Jätkuvalt kasvasid kulutused kodusisustusele, toidule ja sidele, vähem kulutati aga transpordile, riietusele ning vabale ajale.
Vaatamata piirangutele rahvusvahelises transpordis, läks väliskaubandusel hästi. Reisiteenuste madal tase piiras endiselt nii teenuste eksporti kui ka importi, kuid kaubavahetus jõudis ajalooliselt kõrgele tasemele.
Nii kaupade sisse- kui ka väljavedu suurenesid elektroonikakaupade ja keemiatoodete tõttu, vastavalt 14,4 protsenti ja 8,7 protsenti. Kaupade eksporti toetas ka puidutoodete väljavedu, impordile andis hoogu mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu.
Robert Müürsepa sõnul pidurdas sarnaselt aasta algusega majandust maksulaekumine. «Vähenenud laekumist võis näha nii käibemaksu kui ka aktsiiside puhul, mis oli osaliselt tingitud maksude erakordselt suurest laekumisest 2019. aasta neljandas kvartalis,» lisas Müürsepp.
Vähenesid investeeringud finantssektorisse ja transpordivahenditesse.
/nginx/o/2021/03/01/13655963t1h0112.png)
Tulenevalt koroonaviirusest tingitud piirangutest langes Eesti majandus möödunud aastal 2,9 protsenti. Majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja toitlustus.
Eratarbimine vähenes aastaga 2,5 protsenti kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Tervishoid vedas ühtlasi ka 2020. aasta valitsemissektori kulutuste 3,6-protsendilist kasvu.
Kevadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust. Siiski oli aasta teises pooles näha kaubavahetuse tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)