Kaubanduskoda tahab kutsehaiguse diagnoosimise korda selgemaks muuta (1)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
28. veebruar 2021, 16:45
/nginx/o/2014/08/21/3291423t1h8b52.jpg)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga muuta kutsehaiguse diagnoosimise regulatsioon selgemaks ja ajakohasemaks.
Liikmed on pöördunud kaubanduskoja poole murega, et kutsehaiguse diagnoosimine ja seos konkreetselt nende töökeskkonnaga on jäänud neile tihtipeale ebaselgeks.
Ettevõtjatele teeb muret, et kutsehaiguse diagnoos pannakse tuginedes pelgalt dokumentidele, töökeskkonda reaalselt nägemata. Jääb arusaamatuks, kuidas on selliselt võimalik kutsehaigestumise ja töötingimuste seost määratleda. «Meie hinnangul aitaks siiski reaalse töökeskkonna paikvaatlus ja tööandja küsitlemine tagada ka seda, et diagnoosi otsustesse suhtutakse paremini ning suureneb usaldusväärsus kogu protsessi osas,» märkis koda.
Samuti on ajale jalgu jäänud eeldus, et töötaja töötab korraga vaid ühe tööandja juures ning et diagnoos pannakse paika ilma täielike andmeteta kõigi asjasse puutuvate tööandjate kohta. Töötervishoiuarstil ei pruugi olla teavet selle kohta, kas töötaja on varem töötanud või hetkel töötab ka teiste tööandjate juures.
Kaubanduskoda peab oluliseks, et kutsehaiguse diagnoosi panekul oleks töötervishoiuarstidel võimalus ja kohustus hinnata võimalikult palju erinevaid aspekte, ja anda sellest võimalikult palju infot ka tööandjatele, keda otsus puudutab. Selline lähenemine võimaldab paremini hinnata töökeskkonna ja haiguse põhjuslikku seost. Lisaks on tähtis, et diagnoosi panek oleks ka töötajatele ja tööandjatele igati selge.
Kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on kutsehaigusega tegemist siis, kui selle on põhjustanud teatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seega peab kutsehaiguse tekkimine olema seotud konkreetse töökeskkonna või konkreetse töökeskkondadega.