/nginx/o/2021/02/27/13654203t1h9b73.jpg)
Tööelus on juba aastaid uuritud presentismi ehk olukorda, kus inimene on küll tööl, aga tema panus töö tegemisse on vähenenud. Ning pandeemia on seda oluliselt suurendanud.
Tööelus on juba aastaid uuritud presentismi ehk olukorda, kus inimene on küll tööl, aga tema panus töö tegemisse on vähenenud. Ning pandeemia on seda oluliselt suurendanud.
Üldiselt peetakse presentismi negatiivseks ning organisatsioonile majanduslikult kahjulikuks nähtuseks, kirjutab Tööheaolu.
Presentismi mõiste kirjeldab erinevaid olukordi:
Kõige sagedamini räägitakse presentismist siis, kui inimene tuleb haigena tööle. Ta on küll tööl, aga tulenevalt tervislikust seisundist ei suuda ta töötada sama tulemuslikult kui terve inimene. Haigus võib olla nii füüsiline kui ka vaimne, näiteks depressioon.
Teine presentismi vorm on siis, kui inimene on tööl, aga tegelikult tööd teeb nii vähe kui võimalik ning peamiselt tegeleb mingite muude asjadega. Meil kõigil on olnud kolleege, kes töö ajal korraldavad oma koduremonti või planeerivad järgmist puhkusereisi.
Presentismist räägitakse ka siis, kui inimene jääb kauemaks tööle, et näidata tööandjale, kui hea töötaja ta on. Kuna ta töötab rohkem ning kui see toimub pikema perioodi jooksul, siis ei puhka ta piisavalt välja ning tegelikult ei suuda enam töötada sama tõhusalt kui kolleegid, kes õigel ajal töö lõpetavad.
Tänu koroonapandeemiale on kodus töötavate inimeste arv maailmas mitmekordistunud. Suurele osale töötajatest ja juhtidest oli see uus kogemus. Osa uuringute tulemustest näitavad, et kaugtöö on kasvatanud inimeste heaolu tunnet, teised aga näitavad, et kasvanud on vaimse tervise probleemid.
Kindlasti oleneb olukord nii organisatsiooni tegevusvaldkonnast, juhi kompetentsusest kui ka inimese enda isiksusetüübist ja eelistustest.
Kuna mitmed uuringud näitavad, et alates pandeemia algusest on presentism märgatavalt kasvanud, siis on hakatud rääkima lausa uuest nähtusest: e-presentismist.
Linkedini uuring näitas, et pandeemia algusest alates on kaugtöötajad teinud keskmiselt 28 ületundi kuus. Teine, Kanadas tehtud uuring näitas, et üle kolmandiku töötajatest on jätkanud haiguse ajal tööd. Nad on kas pidanud oma haigust mitte piisavalt tõsiseks, et haiguspuhkusele jääda või on olnud töökoormus nii suur, et nad ei saanud endale töölt eemale jäämist lubada. Samuti näitab uuring, et kodus võetakse vähem pause kui kontoris ning 10% töötajatest ei pea üldse puhkepause.
E-presentism viitab kaugtööle ning suurele sõltuvusele tehnoloogiliste kommunikatsioonivahendite kasutamisest.
Seda on veelgi keerulisem märgata kui kontori presentismi, sest inimeste omavaheline suhtlus on peamiselt virtuaalne ning see võib viia probleemi märkimisväärselt hilisema avastamiseni. Presentismi kaugtöö puhul pole veel piisavalt uuritud ning soovitused selle ennetamiseks kattuvad üldiste tööheaolu ning vaimse tervise hoidmise soovitustega: