Eesti Energia puhaskasum vähenes pea poole võrra

Fossiilsetest allikatest elektri tootmine langes möödunud aastal 42,7 protsenti, 2579 gigavatt-tunni tasemele. Fotol Auvere elektrijaam. Foto: Eesti Energia

Eesti Energia teenis 2020. aastal 833,7 miljoni euro suuruse müügitulu juures 213,6 miljoni eurot kulumieelset ärikasumit (EBITDA) ning 19,3 miljonit eurot puhaskasumit.

Energiakontserni müügitulud vähenesid eeskätt Covid-19 pandeemiast tingitud väiksema energianõudluse tõttu 2019. aastaga võrreldes 10 protsenti, EBITDA 18 protsenti ning puhaskasum 45 protsenti.

«Ebasoodsale tegevuskeskkonnale vaatamata suutsime suurendada taastuvenergia tootmist ja energiaportfelli müügimahtu, tuua klientideni uued, kasulikud ja mugavad energialahendused ning lõpetada aasta taastuvenergia tugeva tulemuse toel kasumis,» kommenteeris Eesti Energia juhatuse liige ning finantsdirektor Andri Avila.

«See oli tõsine väljakutse, sest aasta jooksul andis positiivse koroonaproovi iga kümnes Eesti Energia töötaja. Sellegipoolest suutsime tagada elutähtsate teenuste tõrgeteta toimimise ja olla klientidele usaldusväärne partner ka kõige keerulisemal ajal – aitame hoida tuled põlemas ja toad soojad,» lisas Avila.

Tervishoiukriisis rakendatud piirangud tõid 2020. aasta kevadel ühiskonnas kaasa järsu energianõudluse vähenemise ning erakordselt soe aasta vähendas tarbimist talvekuudel veelgi. Põhjamaade hüdroenergia rohkus hoidis samal ajal pakkumist kõrgel ning põhjustas Nord Pooli turul madalad elektrihinnad.

Elektri börsihind langes aastases võrdluses kõigil Eesti Energia koduturgudel. Eesti hinnapiirkonnas oli aasta keskmine hind 33,7 €/MWh (-27%), Lätis ja Leedus 34 €/MWh (-26%), Soomes 28 €/MWh (-36,4%) ning Poolas 46,8 €/MWh (-12%).

Eesti Energia müüs 2020. aastal 7,8 TWh elektrit, 2 TWh gaasi, 0,9 TWh soojust ning 5,1 TWh (461 000 t) vedelkütuseid. Energiamüügi kogumaht kasvas aastaga 0,7 TWh võrra ehk 4%.

Eesti Energia tootis 3,8 TWh elektrit, 1,1 TWh soojust, 5,1 TWh (452 000 t) vedelkütuseid. Energiatootmise kogumaht vähenes põlevkivielektri vähenenud toodangu tõttu aastaga 15%.

Toodetud 3,8 TWh elektrist moodustas taastuvelekter 2020. aastal 40% ehk 1,5 TWh. Taastuvelektri toodang kasvas aastaga viiendiku võrra: seejuures tuuleelektri toodang suurenes 11% tasemele 1,14 TWh ja soojuselektrijaamades toodetud taastuvenergia suurenes 33% tasemele 243 GWh.

Kokku tootis Eesti Energia taastuvenergiat – taastuvelektrit ja taastuvsoojust – 1,9 TWh. See moodustas 38% kontserni elektri ja soojuse kogutoodangust.

Energiatootmise süsinikuintensiivsuse vähendamine tõi 2020. aastal kaasa Eesti Energia CO2 emissiooni 35-protsendilise languse võrreldes 2019. aastaga, vähenedes 5,9 miljonilt tonnilt 3,8 miljoni tonnini. Võrreldes 2018. aastaga on süsinikujalajälg vähenenud kolm korda.

Kontserni investeeringud suurenesid aastaga 38% tasemele 188 miljonit eurot. Sellest lõviosa ehk 95 miljonit eurot moodustasid investeeringud elektrivõrgu kvaliteeti tõstmisse – ilmastikukindla võrgu osakaal on nüüdseks kasvanud 70% tasemele.

Eesti Energia hindas 2020. aastal täielikult alla kolm vanema tehnoloogiaga põlevkivielektrijaama kogusummas 23 miljonit eurot ja hindas üles Auvere elektrijaama väärtust summas 36 miljonit eurot.

«Vanemad põlevkivielektrijaamad on oma tehnilise eluea lõpul ning pääsevad kliimapoliitikast tingitud kõrge CO2 hinna tõttu turule harva, kuid nad on jätkuvalt olulised juhitava elektritootmise reservi tagamisel.

Auvere elektrijaam on Eesti kõige efektiivsem juhitav elektritootmisvõimsus, mis suudab kasutada erinevaid kütuseid juba praegu. Plaanime käesoleval aastal seda täiendavalt modifitseerida nii, et põlevkivi osakaal kütusesegust võiks olla vaid 20 protsenti. Näeme elektrijaama tulevikku muuhulgas süsteemiteenuste pakkumisel. See tõstab Auvere elektrijaama konkurentsivõimet,» selgitas Avila varade väärtuse ümberhindamist.

Avila ütles, et 2020. aasta oli energiaturgudel volatiilne ja väljakutseid pakkuv, kuid kontsernis toimunud ümberkorralduste tulemusena on Eesti Energia suutnud kiiresti muutuvate oludega kohaneda, mis võimaldab uutes oludes jätkuvalt konkurentsis püsida.