ELi saastekvootide reform tõstab põlevkivienergia hinda

2015. aastal valminud Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatud põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam. FOTO: Peeter Langovits Foto: Peeter Langovits

Euroopa Liidu rohepoliitika raames on oodata kasvuhoonegaaside ühikutega (ehk saastekvootidega) kauplemise süsteemi karmistamist, mis peaks viie aasta pärast kaasa tooma põlevkivienergia hinnatõusu, edastab ERR Uudised.

«Kuna enamus CO2 heitest Eestis tekib energeetikatööstuses, siis enim on meil mõjutatud just põlevkivienergeetika käitised – Eesti Energia, VKG ja Kiviõli Keemiatööstus. Elektri tootmise eest tasuta ühikuid ei eraldata, seega põlevkivist elektritootmine on [saastekvootide] hinnatõusust ilmselt enim mõjutatud,» tõdes keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre Banyasz ERRile.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ingliskeelse lühendiga ETS) kasutatakse selleks, et sundida energeetikaettevõtteid ja energiamahukat suurtööstust vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid. See hõlmab Euroopa Liidus umbes 11 000 käitist ning 45 protsenti kogu ELi heitkogustest. Eestis kuulub 2021. aasta alguse seisuga sellesse süsteemi 44 käitist.

Banyasz selgitas, et Euroopa Komisjon esitas 2019. aasta lõpuks Euroopa Rohelise Kokkuleppe ELis kliimaneutraalse saavutamiseks 2050. aastaks, mida toetas ka Eesti.

Reformierakonna ning Keskerakonna koalitsioonileppe energeetikat puudutavas osas on toodud välja, et põlevkivielektri tootmisest väljutakse hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. 

Samuti lubatakse jätkata diskussiooniga tuumaenergeetika kasutusvõimalustest Eestis. 

VKG (Viru Keemia Grupp) juhi Ahti Asmanni sõnul on põlevkivi kasutamisest loobumine 2040. aastaks viga.