:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/03/13320482t1h2215.jpg)
Meie elame kinni panemise üle, aga see on Eesti rahva nörritamine ja kuritegelik, mis toimub, lausus ettevõtja Indrek Kasela piirangute karmistamist kommenteerides.
Ja asi ei ole mitte selles, et Kaselale kuuluv Sõpruse kino peab taas uksed sulgema ning Noblessneri kvartalis asuv jaapani restoran Kampai võib avatud olla vaid kella kuueni õhtul. Kaselat ärritab, et valitsus ei suuda täita om peamist ülesannet ja inimeste vaktsineerimist korraldada, sest just vaktsineerimine oleks see, mis aitaks ühiskonda avada.
«Iga riiki jõudev vaktsiin peaks olema 24 tunni jooksul manustatud, mitte seisma terviseameti laos külmikus,» lausus Kasela. «See on kuritegelik, mis toimub.»
Kasela sõnul on praeguse valitsuse kõige olulisem ülesanne ning nende tegevuse tulemuse mõõdik see, kuidas suudetakse Eesti elanikke Covid 19 vastu vaktsineerida. «Praegu toimub see vaid perearstikeskuste kaudu nagu oleks meil puukborrelioos. See on korralagedus,» rääkis Kasela «meil on ometi sõjaväehaiglad, apteegid,» loetles ta.
Ehk üha selgemaks saab, et riigil ei ole tegelikult mingit plaani. Siinkohal tasub meenutada, kuidas terviseamet vallandas avalike suhete juhi Simmo Saare, kes ütles välja, et riigil puudub korralik vaktsineerimisplaan.
Sarnane olukord oli Kasela sõnul eelmisel kevadel Covid-19 esimese laine ajal, kui riik ei suutnud organiseerida maske ning testimist korraldada ja lõpuks tulid eraettevõtjad riigile maskide ning testidega appi. «Pöördugu nüüd ka erasektori poole, kui ise hakkama ei saa,» lausus Kasela.
«Vaktsiinidoos maksab 21 eurot ning vaktsineerimine läheks kokku maksma 30 miljonit eurot. Kui kulukad on testimised ja piirangud. Vaktsineerimisel on selgelt ka rahaline kasu,» toonitas Kasela.
«Selle asemel, et maksta iga nädal Synlabis 52 eurot omast taskust testi eest, tahaksin ma saada vaktsiini ja eluga normaalselt edasi minna,» lausus Kasela.
Kui Iisrael maksis vaktsiini eest 30 eurot, siis kindlasti oleks tema sõnul ka eestimaalased valmis lisaraha panustama, selle asemel, et enda raha töötukassa reservist palgatoetustena ära raisata.
«Kas 30 miljonit või 300 miljonit, sellised on kaalukausil olevate summade suurusjägud praegu,» iseloomustas ta.
Töötukassa reservide raha palgatoetusteks kulutada ei ole Kasela sõnul õige. «Toetused ei aita majandust avada. Lisaks on see meie kõikide raha, mitte valitsuse raha,» lausus ta. «Ettevõtjana ei taha ma toetust saada, vaid tahan vaktsiini,» lausus ta.