Valitsus peatab avalike ürituste korraldamise siseruumides ning pikendab spaadele ja veekeskustele seatud piiranguid märtsi lõpuni. Kaubanduskeskused on lubanud karmistada piiranguid, kuid jäävad avatuks, samuti peavad toitlustuskohad sulgema uksed õhtul kell 18.
Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus peatab avalike ürituste korraldamise siseruumides, seal hulgas kinoseansid, teatrietendused, kontserdid ja konverentsid. Samuti jäävad märtsi lõpuni suletuks spaad, saunad ja veekeskused.
«Mis puudutab kaubanduskeskuseid, siis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister pidas eile sektoriga põhjalikke läbirääkimisi ja sealtpoolt tuli ettepanek ka teha enesekontrolli ja kehtestada ise karmimaid piiranguid, kui siiani on olnud,» rääkis Kallas.
See tähendab, et kaubanduskeskused on lubanud siseruumides keerata WiFi kinni, tööle võetakse täiendavad turvamehed, kes hakkavad kontollima, et kantakse maski. Samamoodi on kaubanduskeskustest lubatud ära viia kõikvõimalikud kohad, kus on võimalik istuda ja keelatakse ära degusteerimise ja muud tegevused, mis nõuavad maski ära võtmist, lisas peaminister.
«Kaubanduskeskused on lubanud ise neid reegleid karmistada, et neid kokkuvõttes kinni ei pandaks. Kui soov on nakatumiskõverat murda, siis need piirangud, mis nad ise on välja pakkunud, on detailsemad ja peaksid olema nende enda poolt kontrollitavad, et nende täitmine on nende peal,» rääkis Kallas.
Toitlustuskohad peavad edaspidi uksed sulgema kell 18 õhtul ning jätkuvalt kehtivad neis 50 protsendi täituvuse ja 2+2 reeglid, lisas peaminister. Kaasamüük jääb lubatuks.
«Eelarvelised võimalused on piiratud. Mis puudutab lisaeelarvet, siis selle vajadus tuleb siis, kui meil on konkreetsed numbrid puudu, mida saame kasutada,» möönis peaminister Kaja Kallas.
Valitsuskabinet jätkab suletud äridele kahjude kompenseerimise arutamist pealelõunal, kuid ilmselt saavad sektorid, mis piirangute tulemustena täiesti kinni lähevad, konkreetsete tingimustega tööturu meetme. Kui möödunud nädalal otsustati spaad ja veekeskused sulgeda, ei jõudnud valitsus samal päeval nende kahjude hüvitamist arutada, kuna teadusnõukoda tegi viiruse leviku tõkestamiseks juba uued ettepanekud.
Kaja Kallase sõnul on mõistlik arutada toetuste paketti eesseisva kuu aja peale, mis ees seisab ning ta loodab, et lähiajal jõuab valitsus selles osas kokkuleppele.
Riigihalduse minister Jaak Aab rääkis, et valitsus teeb töötukassa nõukogule ettepaneku, mis otsustab, kas töötukassa vahenditest on võimalik midagi teha. «Otseselt eelarvetasakaalule on see ka miinus, kui töötukassa reserve kulutame,» ütles Aab.
Tema sõnul peab piirangutest enim mõjutatud sektorite toetamisel ees hoidma suurt pilti, sest nendele leevendust makstest hoitakse üleval töökohti.
Töötukassast öeldi Postimehele, et nõukogu saab kokku reede hommikul ning siis otsustatakse edasised sammud ja vaadatakse otsa, kui palju töötukassa reservis raha alles on.
«Eelarvelised võimalused on piiratud. Mis puudutab lisaeelarvet, siis selle vajadus tuleb siis, kui meil on konkreetsed numbrid puudu, mida saame kasutada,» möönis Kaja Kallas.
Peaminister viitas sellele, et riigikogu andis möödunud aastal lisaeelarvega valitsusele loa võtta kahe aasta jooksul laenu viis miljardit eurot, millest kõike [pisut üle kahe miljardi euro – J.R.] pole kasutusse võetud.
«Nagu oleme kogu aeg öelnud: laenu ei peaks kasutama jooksvate kulude katteks. Meil on kriisiolukord ja peame tegema paratamatult selliseid kulutusi, mis tavaolukorras ei tuleks kõne allagi,» rääkis Kaja Kallas.
Uudis on täiendamisel.
Koalitsioonipartnerid olid veel möödunud nädalal piirangute osas eri meelt: nii kutsus reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus inimesi üles kaasa mõtlema, kuidas teha nii, et piiranguteks ei läheks.
«Kutsungi ettevõtjaid oma ideid jagama, et kuidas ilma piiranguteta teha nii, et viirus ei leviks,» ütles minister «Majandusruumi» saates. Ka peaminister Kaja Kallas oli piirangute karmistamise osas kõhkleval seisukohal.
Möödunud nädalal otsustas valitsus aga karmistada piiranguid spaadele, mis tähendas sisuliselt uste sulgemist terveks koolivaheaja perioodiks.
Teisipäeval kirjutas endine keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas oma sotsiaalmeedialehel, et on aeg karmistada piirangud ja koostada lisaeelarve.
«Eelmisel kevadel samal põhimõttel koostatud lisaeelarve tähendas riigile täiendavaid kulusid üle 2,2 miljardi. Kriisi alguses arvas Reformierakonna auesimees, et selle ületamiseks võib nii otsese kui kaudse riigipoolse abina vaja minna kuni 9 miljardit eurot,» viitas Ratas Siim Kallase arvamusloole.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)