/nginx/o/2012/01/27/930460t1h3ab7.jpg)
Ekspordirevolutsiooni programmiga liitunud ettevõtted eelistavad üldjuhul müügitööle värvata noori, kellest on kergem kujundada oma käe järgi professionaale, rääkis Ekspordirevolutsiooni programmi juht Anu-Mall Naarits.
Naarits: ettevõtted võtavad tööle koolipingist tulnud noori, kui neid aidatakse koolitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naaritsa sõnul on näha seda, et need ettevõtted, kes panustavad kiirele kasvule ja keerulisele lisandväärtusega tootele, on saanud aru, et neile sobivad rohkem ülikoolist tulnud noored.
«Tsiteerides ühte meie Ekspordirevolutsiooni programmis osalejat, AS Mateki juhti Sven Matsi, on ettevõtetel, kelle toode on sedavõrd keerukas, et sellest arusaamiseks ei piisa ühestki kõrgkoolis õpetatavast erialast, mõttekas tööle värvata noori, kelle ümberõpe on lihtsam kui vanematel ja oma kinnisideedega inimeste puhul,» rääkis Naarits.
«Seesama Matek näiteks lähtub põhimõttest, et kontorisse üle 25 aastaseid tööle ei võeta.»
Anu-Mall Naaritsa sõnul on täna Eestis kohane rääkida haritud noorte tööpuudusest, sest ikka eelistatakse kogemust õpihimule. «Tõsi, teadmisele, et noorest on rohkem kasu ja ta lepib ka vähema palgaga, jõutakse samm-sammult lähemale,» selgitas Naarits.
«Eksportivad ettevõtted on seda paljuski teinud olude sunnil: häid keeleoskajaid ja teiste kultuuride tundjaid vanema generatsiooni seas lihtsalt napib, lisaks pole võrreldav nende ind uusi asju omaks võtta ja töös katsetada.»
Noored loodavad liigselt CV-dele
Naaritsa hinnangul on noortel täna Eestis väga palju töövõimalusi, kuid eelised on nendel, kel ette näidata tehniline kõrgharidus ja keelteoskus.
«Tõsi on see, et noored püüavad tööle saada CV-sid laiali saates, kuid siin jäävad nad tõepoolest napi töökogemuse tõttu alla kogenenumatele,» nõustus Naarits. «Kuni CV-de põhine personaliotsing nende kahjuks töötab, soovitaksin noortel olla ise aktiivsem ja püüda saada ettevõtetesse jutule.»
Anu-Mall Naaritsa sõnul ei uskunud enamus 2011 aastal Ekspordirevolutsiooni programmi kaudu omale ekspordi müügijuhti värbama tulnud ettevõtetest, et minutilise vaba vestlusega saab inimesest parema pildi kui tema CV-d lugedes.
«Tegelikkuses näitas, et vestluse järgselt huvitusid ettevõtted sootuks teistest inimestest, kui algselt CV-de põhjal kujundatud eelistused. Just seepärast ma julgengi noortele soovitada: otsige tööandjatega otsekontakti ja ärge jääge lootma CV-le.»