/nginx/o/2012/01/27/930272t1h080b.jpg)
Lähikuudel on konfrontatsioon Iraani ja lääneriikide vahel tõusmas haripunkti, mis võib nafta hinna kergitada ilmselt uuele rekordtasemele.
Kõik, mida te naftatipust teate, on vale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iraani-vastane embargo, Iraani vägede viimine Hormuzi väina lähedusse või mõlemad kergitavad nafta hinna ilmselt taevastesse kõrgustesse. Nagu alati on naftakriiside ajal juhtunud, hakkavad ilmselt taas ilmuma arvamusavaldused, et see pole mitte midagi võrreldes sellega, mis meid ees ootab, kirjutab ajakiri Bloomberg Businessweek. Mainekas ajakiri viitab nn naftatipu hüpoteesile.
Neli aastakümmet tagasi kirjutasid Massachusettsi tehnoloogiaülikooli teadlased mõjuka raporti Kasvu Piirid (The Limits to Growth), mis pani inimkonna jätkusuutlikkuse kahtluse alla. Raportis ennustati, et maailma majandusel seisab loodusressursside otsalõppemise tõttu ees kollaps. Kullavarud pidid otsa saama hiljemalt 2001. ja nafta 2022. aastal.
Järgnevatel aastatel on meid saatnud pidevalt hirm nn naftatipu ees, mil nafta tootmine peaks tõusma tippu ja seejärel varude otsasaamise tõttu langema.
Kasvu Piiride autorite prognoosi kohaselt pidid naftavarud otsa saama juba kümne aasta pärast. Tuntud naftaanalüütiku Daniel Yergini sõnul on tänu tehnoloogia arengule ja uute leiukohtade avastamise tõttu naftaressursid hoopis kasvamas. Aastatel 2007 kuni 2009 avastati iga kulutatud naftabarreli kohta 1,6 barrelit uut.
Maailma energeetikanõukogu andmetel olid 2010. aastal nafta ja vedeldatud naftagaasi varud 1,2 triljonit barrelit, mida jätkub praeguse kasutamistempo juures 38 aastaks. Siia võib lisada 4,8 triljonit barrelit põlevkiviõlivarusid, mida jätkub poolteiseks sajandiks. Kanada naftaliivad lisavad ilmselt veel kuus triljonit barrelit.
Probleemiks on muidugi nende varude kättesaamine ja keskkonna saastamise oht. Kanadas Alberta osariigis asuvad naftaliivad sisaldavad 1,7 triljonit barrelit naftat ehk umbes poole sajandi kulutamise jagu. Ühe barreli nafta kättesaamiseks tuleb töödelda kaks tonni liiva. Nafta kättesaamine on tehnoloogiliselt keerukas, mille käigus heidetakse atmosfääri veel rohkem kasvuhoonegaase kui selle tarbimisel.