Töötajate nägemiskontrolli saatmise ning prillide hüvitamise kord lihtsustub

Prillid. Foto: Tiina Oja/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Valitsuse neljapäeval kinnitatud määruse muudatuste kohaselt on tööandjal võimalik korraldada töötajale tervisekontrolli vahepealsel ajal silmade ja nägemise kontrolli ka silmaarsti või optometristi juures. Samuti lihtsustub prillide hüvitamise kord tööandja poolt. Muudatused jõustuvad 1. märtsist.

«Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist,» üles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. «Töötajate nägemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on nägemishäire esinemine, millest tulenevalt on töötajal töötamine kuvariga häiritud, mitte aga nägemishäire põhjus.»

Kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja kokkuleppel töötajaga nende maksumuse.

Hüvitise suurus ja maksmise sagedus sõltub aga töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas töötaja kasutab neid ka töövälisel ajal. Tööandja poolt määratud hüvitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks võimalik need ka soetada. Olulise muudatusena saab tööandja hüvitada prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti või optometristi otsuse/tõendi alusel.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus lubab hüvitada ka teiste lähitööd/keskmisel kaugusel tööd tegevate inimeste, näiteks õmblejate, prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse.

Enne hüvitamist on aga oluline, et:

1) töökeskkonna riskianalüüsis oleksid hinnatud töökeskkonnas esinevaid riskid, nende mõju töötaja tervisele ja ohutusele ning samuti ka töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riskid;

2) töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimisel oleks selgunud koormus töötaja silmadele;

3) tegevuskavas nähakse ette töötajate tervisekontrolli raames silmade ja nägemise kontrolli vajadus;

4) töötervishoiuarst on teinud otsuse vajaduse kohta prillide väljastamiseks.