Konkurentsiamet soovitab taastuvenergia toetused kaotada

Enefit Greenile kuuluv Pakri tuulepark Foto: Eero Vabamägi

Konkurentsiamet analüüsis Eestis rakendatud taastuvenergia toetuste skeeme ja nende majanduslikku mõju ning soovitab üle minna turupõhisele lahendusele ning taastuvenergia toetused järk-järgult kaotada.

2007. aastal määrati elektrituruseadusega taastuvenergia toetuste perioodiks 12 aastat. See tähendab, et 2007. aastal tootmist alustanud ettevõtja sai toetust kuni 2019. aastani. Kuigi 2021. aastal on täielikult üle mindud taastuvenergia oksjonipõhisele süsteemile, siis tahetakse tootjale toetust maksta ikka 12 aastat ehk sel aastal jaama rajaval ettevõttel on võimalik toetust noolida 2033. aastani.

Tarbijatel põhjendamatult suur maksukoormus

Täna kehtiva toetusskeemi juures on ka tarbijatele  pandud põhjendamatult suur maksukoormus, mis jätkub veel aastakümneid. Eesti on täitnud küll võetud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks ei ole see tulnud odavalt: aastatel 2007 kuni 2020 oli tarbija maksukoormus kokku 829 miljonit eurot. Prognooside kohaselt ulatuvad tarbijate poolt makstud subsiidiumid  2030. aastani 1,5 miljardi euroni ning eeldatavalt makstakse toetusi aastani 2045.

Teiste riikide kogemused näitavad, et taastuvenergia jaamu on võimalik rajada ka minimaalse taastuvenergia toetusega. Võttes aluseks Euroopa Liidu puhta energia paketi, tuleks taastuvenergia eesmärgid saavutada võimalikult väikese toetuse abil ning vaba konkurentsi tingimustes. Ajas odavnevad ka taastuvenergia tootmisega seotud kulud ning seetõttu võib eeldada, et tulevikus on valdavat osa jaamadest võimalik ehitada ilma toetuseta.

Elering teatas, et pooldab konkurentsiameti algatust."Toetame ideeliselt igati Konkurentsiameti suunda taastuvenergia subsiidiumide lõpetamiseks. Kõik energiaallikad ja tootmisviisid peavad regionaalsel energiaturul omavahel võrdsetel alusel konkureerima. Seega on oluline vaadata lisaks toetuste kaotamisele Eestis toetuste põhisest elektritootmisest väljumist kogu regioonis. Samuti tuleb lõpetada turgu moonutav elektriimport kolmandatest riikidest hiljemalt 2025. aasta lõpuks,» teatas Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Eelmisel aastal kulus Eestis taastuvenergia toetustele ligikaudu 100 miljonit eurot. Valdav osa sellest rahast koguti kokku otse elektritarbijatelt.  

Ministeerium: ettevõtjate ootust tuleb täita

«Mõistagi peab Eesti õigusriigina vana, heldema toetusskeemiga antud lubadused ja kohustused tootjate ees lõpuni kandma,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Ta viitas, et tegelikult tehti konkurentsiameti nõutavad muudatused ära juba 2018. aastal ning suurema mahuga vähempakkumine avaneb tänavu oktoobris.

Tatar ütles, et valitsusel on veelgi plaane.:«Nii näiteks on valitsus juba otsustanud täiendava radari ehitamise Kirde-Eestisse ning 100 päeva plaanis on eesmärk tuua valitsusse otsustamiseks ka Lääne-Eestisse täiendava radari ehitamine. Samuti tuleme välja omapoolse ettepanekuga, kuidas uutest tuuleparkidest saaks kasu kohalik omavalitsus ning tuuleparkidega piirnevad majapidamised.»

Konkurentsiamet pooldab meretuuleparke

Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul on väga suur taastuvenergia potentsiaal meretuuleparkides. «Meretuuleparke võib mõnes mõttes võrrelda aastakümneid tagasi Põhjameres avastatud nafta- ja gaasivarudega, mis on nii mõnelegi riigile jõukust toonud. Oluline on ressurss läbipaistval viisil kasutusele võtta, sest selle kaudu teeniks riik ning tarbija saaks kasu võimalikult soodsast elektrihinnast,» märkis Märt Ots.