/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/02/10/13622487t1h2431.jpg)
Eesti tuuma- ja energeetikateadlaste asutatud ettevõte Fermi Energia kaasab 2,5 miljonit eurot, et rahastada ettevõtte kulutusi seoses kaasaegse tuumareaktori rajamise võimalikkuse riikliku analüüsiga.
Tuumajaama eestvedajad kaasavad 2,5 miljonit reaktori rajamise uurimiseks
Sellest miljon eurot plaanitakse kaasata avalikult investeerimis- ja kauplemisplatvormi Funderbeam kaudu, kus turg avanes teisipäeva hommikupoolikul, teatas Fermi Energia. Ülejäänud 1,5 miljonit eurot tuleb erainvestoritelt, kelle hulka kuuluvad Bolti asutaja Martin Villig, LHV nõukogu liige Heldur Meerits ja Pipedrive’i asutaja Martin Henk.
Fermi Energia seniseid ettevalmistustöid on rahastanud Eesti erainvestorid ja Ameerika Ühendriikide riskikapitalifond Last Energy VC kokku 560 000 euroga.
Ettevalmistus uue põlvkonna moodulreaktori rajamiseks algas 2019. aastal, kui Merja Pukari, Henri Ormus, Sandor Liive, Kaspar Kööp, Mait Müntel, Kalev Kallemets ja Marti Jeltsov asutasid Fermi Energia. Selle meeskonna moodustavad doktorikraadiga tuumaenergeetika insenerid, doktorikraadiga energeetika insenerid ning eksperdid, kel on kogemused tuumajaamade käitlemise ja rahvusvahelise energeetikaettevõtte strateegilises juhtimises.
Praeguseks on Fermi Energia sõlminud ühiste kavatsuste protokolli Euroopa energeetikaettevõtetega Fortum, Tractebel ja Vattenfall.
Eesmärgiks Eesti varustuskindlus
Fermi Energia tegevjuhi Kalev Kallemetsa sõnul on tuumaenergeetika Eesti jaoks ainus tulevikulahendus, mis võimaldab liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole ning tagab ka Eesti varustuskindluse.
«Eesti on langetanud ambitsioonika otsuse lõpetada elektri tootmine põlevkivist 2035. aastaks. Näeme uue generatsiooni moodulreaktoreid osana Eesti energeetika süsteemist, mis moodustab terviku koos energia tootmisega taastuvatest energiaallikatest,» selgitas Kallemets pressiteates.
Tema hinnangul on oluline arvestada, et tuule- ja päikeseenergia tootmine on ilmastikust sõltuv ning ei taga Eestile varustuskindlust. «Väikesed moodulreaktorid võimaldavad Eestil jõuda süsinikuneutraalse varustuskindluseni nii, et tulevikus ei köeta katlaid nende Eesti puidutööstuse saadustega, millest saab toota väärtuslikumaid tooteid,» lisas tegevjuht.
Kapitali kaasamise eesmärk on rahastada ettevõtte kulutusi seoses riigi eriplaneeringu protsessiga. Ainus sobiv planeeringuliik on Fermi teatel riigi eriplaneering, mille käivitamiseks peab ettevõte taotlema valitsuselt planeeringu algatamist.
Valitsuseni jõuab avaldus aasta lõpus
Riigi juhitava planeerimisprotsessi käigus analüüsitakse uue generatsiooni väikese moodulreaktori rajamise võimalikkust lähtuvalt sotsiaalmajanduslikest, keskkondlikest, majanduslikest ja julgeolekupoliitilistest mõjudest ning määratakse parim võimalik asukoht.
Praeguse ajakava kohaselt esitab ettevõte valitsusele avalduse planeerimisprotsessi alustamiseks 2021. aasta lõpus. Seejärel on valitsusel 90 päeva otsustamaks, kas algatada menetlus või mitte. Planeerimisprotsess kestab kuni viis aastat. Fermi Energia teatel saavad praeguste teadmiste kohaselt väikeste moodulreaktorite tehnoloogiad turuküpseks praeguse kümnendi teises pooles.
Värskeima avaliku arvamuse uuringu kohaselt, mille avaldas Kantar Emor 2021. aasta jaanuaris, toetab 54 protsenti eestimaalastest ideed kaaluda väikese moodulreaktori rajamist. 28 protsenti eestimaalastest on ideele vastu ning ülejäänud 28 protsenti pole seisukohta kujundanud.