/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2012/01/26/929914t1h381b.jpg)
Ajal, mil nüüdne konkurentsiameti juht Märt Ots oli energiaturu järelevalvaja, kuulus tema valvatavate nimekirja ka AS Narva Elektrivõrk, mille üks suuromanikke oli Otsa soojaäri partner.
Märt Ots valvas eelmises ametis äripartneri elektriäri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilne Postimees kirjutas, kuidas konkurentsiameti juht Märt Ots osales energiaturu inspektsiooni juhina aastatel 2001–2007 ise soojaäris ning müüs koos kahe äripartneriga oma soojaettevõtte Kunda Elamu 2007. aastal suure kasumiga Fortum Termestile – ühe tugevaima soojaturu tegija üle teeb järelevalvet praegu konkurentsiamet.
Kuid Ots oma äritegevuses huvide konflikti ei näe, kuna neil aastatel kooskõlastasid soojahindu kohalikud omavalitsused, mitte inspektsioon, uue tegijana astub loosse AS Narva Elektrivõrk (NEV).
Enne 2001. aastal energiaturu inspektsiooni juhiks saamist kuulus Ots ise aastatel 1998–1999 NEVi nõukogusse ja oli nõukogu esimees hetkel, mil ettevõte erastati. Riik otsustas
NEVi erastada aktsiakapitali laiendades ja elektrivõrgu uus omanik sai sel teel 49 protsenti aktsiatest.
Õiguse suurendada NEVi aktsiakapitali 41 miljoni krooni võrra said USA Cinergy Global Power ja investeerimisfirmale Sthenos Grupp kuuluv Startekor. Viimane omandas aga koos 49-protsendilise osalusega ootamatult ka NEVi 18 protsendi aktsiate ostu eesõiguse.
Mõni kuu hiljem, kui riigi nägemus elektrivõrkude erastamisest muutus, läks müüki ka ülejäänud osa NEVist. Pakkumise tegi vaid ostueesõigusega jõupositsiooni saanud Startekor, millel oli võimalik võtta pärast NEVi täielikku omandamist ettevõttest välja 10 miljonit krooni dividendidena ja 50 miljonit krooni aktsiakapitali vähendamise abil.
Sthenos Grupp kuulub Edgar Savisaare kunagisele sekretariaadi juhile ja abile Rein Koovile, kes tegi 2001–2007 koos Otsaga soojaäri Kunda Elamus. Koov kuulus NEVi nõukogusse aastatel 2003–2006 ja NEV kuulus energiaturu inspektsiooni järelevalve alla, mida Ots juhtis.
Küsimusele, kas oma äripartneri osalusega NEVi üle järelevalvet tehes ei olnud huvide konflikti, vastas Ots eile, et kuna tal endal ei ole olnud kunagi NEVis osalust, siis ei ole olnud ka huvide konflikti.
Eile Berliinis töövisiidil olnud majandusminister Juhan Parts tõdes, et võimalikke kahtlusi konkurentsiameti erapooletuse suhtes tuleb kindlasti kontrollida.
Üleeile kuulis minister Otsaga seotud võimalikust huvide konfliktist Postimehelt ja kinnitas, et konkurentsiamet peab olema sõltumatu, puhas ja vähimagi kahtluseta. «Kahtlusi ja seoseid monopolidega ei tohi mitte mingil juhul olla. Siin ei ole kompromisse,» lausus Parts.
NEVi juurest tagasi Otsa soojaäri juurde tulles näib kummaline, et mees on millegipärast varjanud ühel hetkel oma osalust OÜs Klingsor, mis oli üheks soojaettevõte Kunda Elamu ostjaks. 1997. aastal loodud osaühingu võttis 2001.–2002. aastaks üle Otsa õepoeg. Just neil aastatel ostis Ots koos äripartneritega Kunda soojaettevõtte.
2003. aastal hinnati soojavõrk bilansiliselt väärtuselt 184 000 kroonilt 44-kordselt üles, 8,2 miljoni krooni peale. Soojavõrgu väärtust uuris ja hindas SA Regionaalsed Energiakeskused, mis esmasel vaatlusel võib jätta korrektse mulje, kuid kui lähemalt vaadata, siis on nii Ots kui ka SA Regionaalsed Energiakeskused PHARE organisatsiooni taustaga.
Ots oli aastatel 1998–2000 AEA Technology PHARE projekti «Energeetika planeerimine kohalikele omavalitsustele» juht Eestis ning SA Regionaalsed Energiakeskused on asutatud Euroopa Liidu PHARE projekti «Regionaalsed energiakeskused Eestis» raames.
Sisuliselt tuttavatelt tellitud hinnang võimaldas Otsa firmal Klingsor näidata kapitaliosaluse meetodil vaid mõni kuu pärast Kunda Elamu aktsiate ostmist samalt investeeringult tervelt 3,6 miljoni suurust kasumit, mis mehe enda sõnul oli vaid raamatupidamislik, mitte reaalne raha. 2003. aastal on Klingsori osanikuks taas Ots.