Eestis osutavad sageli iluteenuseid töötajad, kellel ei ole piisavalt teadmisi hügieenist ega inimese füsioloogiast, selgub OSKA isikuteenuste uuringust. Kuid puuduliku väljaõppega iluteenindaja oskamatu tegevus võib ohustada kliendi tervist.
Uuring ⟩ Iluteenindajatel napib teadmisi hügieenist ja inimese füsioloogiast
OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul ei nõuta isikuteenindajatelt oskuste ja teadmiste tõendamist. «Teenust saab pakkuda igaüks, kes näiteks on läbinud mõne koolituse. Lühikoolitustel osalemine ei pruugi olla piisav ning alati tuleks tutvuda koolitaja tausta, õppekava ja õppetingimustega. Erialane kutseõpe annab põhjalikud teadmised ja oskused ohutu teenuse pakkumiseks,» ütles Uiboupin.
Uuringu järgi peaksid isikuteenindajad enam tähelepanu pöörama toodete ja koostisainete mõju tundmisele, hügieeninõuete järgimisele ning isikukaitsevahendite ja keemiliste ainete õigele kasutamisele.
Ka järeldub analüüsist, et isikuteenindust õpitakse rohkem, kui on palutavaid töövõimalusi. Enam õpitakse juuksuriks, kosmeetikuks, spaateenindajaks ja küünetehnikuks. Isikuteenindajatel tuleb tihti olla endale ise tööandja, mis eeldab investeeringuid tööks vajalikesse seadmetesse ja toodetesse. Selleks aga ei pruugi kooli lõpetaja kohe valmis olla, sedastab uuring.
Isikuteenused hõlmavad juuksuri-, näo- ja kehahoolduse, kosmeetiku-, solaariumi-, küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenuseid, aga ka spaade ja massaažisalongide tegevust. Isikuteenuste valdkonnas töötab umbes 8000 inimest, kellest umbes 70 protsenti pakub ilu-, sealhulgas juuksuriteenuseid.