Hädad Kihnu laevaliinil jätkuvad, madal veetase ei luba raskeid autosid vedada

Kolmapäeval võttis parvlaev Kihnu Virve madala veetaseme tõttu pardale vaid kuni 5 tonni kaaluvaid sõidukeid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kihnu mandriühendust tabasid sel nädalal järjekordsed probleemid. Parvlaev Kihnu Virve naasis küll hooldusest ning suudab ka jääsupis saarega ühendust pidada, kuid madala veetaseme tõttu on nüüd piiratud pardale võetavate autode hulk ja kaal. 

Mandriühendust korraldava Kihnu Veeteede juhatuse esimees Andres Laasma rääkis, et madal veetase kimbutab tervet Läänemere ja Väinamere piirkonda ning häireid võib esineda ka Sõru-Triigi ning Rohuküla-Visby liinidel. Läänemere veetase oleneb peamiselt läbi Taani väinade sisse- või välja voolava veemassi liikumisest, mida mõjutavad valdavad tuulesuunad ja õhurõhkude erinevus Läänemere ning Põhjamere kohal.

«Laevaliinidele tekitab muret laeva ja kaldarampide ühenduvus erinevate veetasemete korral. Madala veega on laev nii madalal, et raskeveoki laevale sõidul vajub kaldaramp oma kõige alumisse asendisse ja laev vajub veel sügavamale. See võib vigastada sõidukit, laeva rampi ja kaldarampi,» selgitas Laasma. Eesti väikesaarte sadamate rampidel on küll projekteeritud tööulatus, aga madala veetaseme korral koormatud raskeveok niiöelda vajutab laeva alt ära. 

Eesti parvlaevaliinide ühendussadamaid haldava aktsiaseltsi Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld lisas, et sadamad projekteeriti laevade parameetrite kohaselt ja aparellide puhul arvestas projekteerija varasemate aastate veetasemetega. 

«Rambi amplituudi lõputult muuta ei saa, kuna siis tekivad probleemid kaldenurkadega nii maa kui laeva pool, masinad võivad rambile ja rambilt laevale sõites lihtsalt põhja või nina peale kinni jääda,» ütles Vatsfeld. Seetõttu on vedaja Kihnu Veeteed kehtestanud piirangu, et Kihnu Virve võtab pardale maksimaalselt viis tonni kaaluvaid sõidukeid. 

Kihnu vallavanem Ingvar Saare ütles, et vesi on tõesti langenud ja kui laevad ning rambid sellistesse tingimustesse ei sobi, peavad kihnlased järjekordsete piirangutega leppima. 

«Sadama ehitus pandi külmade tõttu nagunii pausile ja ehitusmaterjali vedu pole praegu plaanis. Eks saare elanikud toovad siis väikeste autodega oma kaupa», kommenteeris vallavanem.

Uued laevad on ilusad, aga tehniliste puudustega

Kolm väliselt sarnast uut parvlaeva Kihnu Virve, Ormsö ja Soela tellis riik ning andis need hallata hankemenetluse võitnud Kihnu Veeteedele. Vedajal pole seega valikut, tuleb sõita riigi poolt antud laevadega, isegi kui need konkreetsetesse oludesse kõige sobivamad ei ole. Erinevalt vanadest parvlaevadest on uutel küll mugavam reisijatesalong, avaram kohvik ning nende jäävõimekus on oluliselt parem, kuid viie kasutusaastaga on ilmenud ka mitmeid puudusi. Uued laevad on suurema külgpindala ehk purjepinnaga, mis suurendab tugeva tuule korral laevade triivi, nende kandevõime on varasematest laid-tüüpi laevadest väiksem ning süvis napilt nende veeteede piiril, millel laevad on mõeldud sõitma. Raskemad veokid viivad laeva pikisuunas tasakaalust välja ehk muudavad laeva diferenti, eriti peale- ja mahasõidul. Keskmise veetasemega pole see probleemiks, kuna sadamaramp võimaldab laeva kaldumist kompenseerida, kuid ekstreemselt madala veetaseme korral lähevad nurgad laeva, rambi ja kai vahel liiga suureks. Teoreetiliselt saaks veoki peale- ja mahasõidul kasutada laeva teises otsas ballasti, kuid see muudaks laadimise ja lossimise aeganõudvamaks ning suurendaks kütusekulu. 

Kõige suuremad probleemid kolmest sõsarlaevast ongi Kihnu Virvel, mille süvis on teistest suurem. Põhjuseks on, et laev on ka ilma lastita pisut tasakaalust väljas ning peab kreeni kompenseerima ballastiga. See omakorda suurendab laeva süvist ning vähendab kandevõimet. Soela puhul on seda viga laeva tehnika ümber paigutamisega suudetud mõnevõrra parandada ning laeva süvis on väiksem.