/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/20/7705283t1h3d5b.jpg)
SEB statistika kohaselt saavutasid 2020. aastal eestimaalaste e-ostud senise tipu, moodustades koguni 25 protsenti nende kõigist kulutustest.
SEB: e-ostud moodustavad juba veerandi eestlaste kõigist kulutustest
E-kaubanduse osakaal kasvas mullu viimase viie aasta lõikes kõige hoogsamalt, saavutades peaaegu 10-protsendise summaarse kasvu, teatas SEB.
Ainuüksi möödunud aastal oli e-kaubanduse kasv 3 protsenti, olles viimase viie aasta kiireim ja seda vaatamata seni nimekirja domineerinud reisikulutuste äralangemisele.
«Viimase kümne aasta jooksul oleme näinud, et makseterminalides tehtud kulutuste osakaal väheneb järjekindlalt, kuid mullu nägime terminalides ka absoluutarvude vähenemist,» märkis SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt pressiteates.
Ta tõi välja, et reeglina tuli e-kaubanduse kasv meelelahutuse, reisimise ja transpordi arvelt, aga kuna möödunud aastal sattusid just need valdkonnad koroonalöögi alla, mõjutas proportsionaalne langus ka e-kaubandust.
«Turismivaldkonna langemine aeglustas e-ostude kogumahu kasvu märgatavalt, kuid sellele vaatamata saavutati valdkonnas aastate rekordtulemus,» nentis Kitt.
Kliendianalüüsi ja andmeteaduse juhi sõnul asendus turismi ja meelelahutuse äralangemine osaliselt kulutustega kodule ja toidule, mille mahud aasta jooksul mitmekordistusid.
«Suurte kasvuprotsentide taga on siiski ka madal baastase, sest ka nüüd, pärast korralikke kasvuprotsente, on kodukaupade osakaal e-ostudes kõigest 13 protsenti ja toidupoodide müügimahust moodustavad e-ostud vaid 2 protsenti,» märkis Kitt.
Ta lisas, et söögikohtades tehtud kulutustest moodustasid e-ostud koos kullerteenusega 14 protsenti, kuid ka selle juures võib näha üldist mahtude vähenemist ja tõsiasja, et teatud perioodil oligi vaid kaasamüük võimalik.
Kõige aktiivsemalt on e-kaubanduse kasvunumbreid SEB andmeil vedanud noored vanuses 18–35 eluaastat, kelle ostude osakaal kogu e-kaubanduses moodustas üle kolmandikku.
Kõige konservatiivsemalt suhtuvad e-kaubandusesse SEB teatel pensioniealised kliendid, kelle e-ostude osakaal moodustas vaid 11 protsenti.
Aasta jooksul tehti kõige rohkem internetioste aprillis, kui veebis tehtud ostud ulatusid 40 protsendini kogumahust.
«Suuremad muutused e-ostlemises leidsid peamiselt aset piirangute perioodil märtsist kuni juuni alguseni ning samuti 2020. aasta lõpus. SEB prognoosi kohaselt moodustavad aastaks 2022 internetiostud eestimaalaste ostudest umbes kolmandiku,» ütles Kitt.
Ta märkis, et kindlasti sõltub kasv ka muutustest vanema põlvkonna ostlemisharjumustes, pandeemiaolukorrast väljumisest ning üldisest internetipoodide kasutajasõbralikkusest ja usaldusväärsusest.
SEB luges internetiostude arvutuste sisse vaid eraisikute jooksvate kuludega seotud tehingud. Arvesse ei ole võetud makseid internetipangas, automaatseid makseid ja muid igakuiseid tehinguid.
Eelmise aasta märtsikuu keskpaigast on SEB analüüsinud Eesti elanike finants- ja maksekäitumise muutusi eriolukorras ning sellele järgnenud ajal.