Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kommentaar ⟩ Mihkel Nestor: kriis, milles Baltimaad tahaksid elada

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. FOTO: Madis Veltman

Kui 2008/2009. aasta majanduskriis räsis Balti riike armutult, siis koroonakriisist väljuvad Eesti, Läti ja Leedu üllatavalt heas seisus. Kui prognoosid paika peavad, siis kuuluvad kolm Balti riiki väheste õnnelike hulka, kes suudavad kriisieelse SKT tasemeni jõuda juba 2021. aasta lõpuks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Et teada saada, kui suureks kujunes Eesti sisemajanduse kogutoodang eelmise aasta viimases kvartalis ja 2020. aastal tervikuna, tuleb oodata veel mitu nädalat. See-eest on Läti ja Leedu statistikud suutnud esimesed numbrid juba kokku lüüa ning kiirhinnangu majanduse käekäigule anda. Saadud tulemused on üllatavad – kuigi majanduslangust ei suutnud vältida kumbki riik, siis jäi see koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestatud rangetele piirangutele vaatamata vägagi tagasihoidlikuks. Esialgsete andmete põhjal kahanes Leedu SKT 2020. aasta viimases kvartalis 2019. aasta sama ajaga võrreldes kõigest 1,2 protsenti, Lätis vaid pisut rohkem – 1,4 protsenti.

Taustainfona tuleb meelde tuletada, et nii Läti kui Leedu koroonapiirangud on oma ranguselt ületanud Eesti omasid pika puuga. Kui oktoobris sai ühiskond toimida veel üsnagi normaalselt, siis juba novembri algusest olid mõlemad riigid sunnitud kehtestama eriolukorra. Uksed pidid sulgema kinod, teatrid ja muud meelelahutusasutused, restoranid said toitu pakkuda ainult kodus söömiseks ja detsembris tipnes olukord sellega, et inimesed ei pääsenud enam poodigi.

Tagasi üles
Back