Riik on eraomanikelt ostnud 6 miljoni eest 88 kinnistut
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
4. veebruar 2021, 11:42
:format(webp)/nginx/o/2020/10/22/13429380t1h5c5d.jpg)
RMK on alates 2018. aasta keskpaigast ostnud eraomanikelt kokku 88 kinnistut, kus looduskaitseliste piirangute tõttu metsa ei majandata. Kinnistute ostmiseks on kulunud üle kuue miljoni euro.
RMK sõlmib kõrge looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamise lepinguid juba alates 2018. aasta juunist. Maade omandamiseks vajalike katteallikate leidmiseks müüb RMK muust riigimaast eraldatud üksikuid maatükke ning hoonestatud kinnistute vahel asuvaid või ligipääsuta maatükke.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul omandas RMK mullu looduskaitsealuseid maid 2,9 miljoni euro eest. Tänavu 1. veebruaril oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 107 avaldust. Järjekord on avalikult nähtav keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Avaldus keskkonnaametile
Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal.
Selleks tuleb maaomanikul esitada avaldus keskkonnaametile, kes hindab, kas riigile müüdava maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, ning saadab ettevalmistatud materjalid otsuse tegemiseks keskkonnaministeeriumile.
Positiivse otsuse korral tellib amet kinnisasja väärtuse hindamise ja peab maaomanikuga läbirääkimisi. Maaomanikuga sõlmib lepingu RMK, kelle eelarvest ostetakse kinnistu riigi omandisse.