/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/11/24/13492442t1h271e.jpg)
Arenguseire Keskus uurib sel aasta Eesti maksusüsteemi tulevikuvõimalusi, samuti pikaajalise hoolduse, kõrghariduse muutumise ja elanike mobiilisusega seotud küsimusi.
Arenguseire võtab Eesti maksusüsteemi luubi alla: see pole jätkusuutlik
Kokku seirab keskus tänavu võimalikke arengusuundumusi ja -stsenaariume neljas valdkonnas.
«Arenguseire Keskuse tervishoidu, pensionit ja tööturgu käsitlevad analüüsid on näidanud, et ülekaalukalt sotsiaalmaksule toetuv Eesti sotsiaalkaitse pole jätkusuutlik,» ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. «Tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuund uurib, kas maksupoliitikaga saaks ohjeldada riigi kulude kasvu kaugemas tulevikus, aidates kaasa inimeste ettevõtlikkusele, tervislikumale elustiilile või soovile enam oma pensioniiga kindlustada.»
Pikaajalise hoolduse uuringusuunas kaardistatakse võimalikud arengustsenaariumid, kuidas vananevas ühiskonnas saaks kõige tõhusamalt korraldada igapäevast abi vajavate inimeste hooldust.
«Eesti elanike keskmine eluiga on kasvanud Euroopa Liidu riikide seas kõige kiiremini, kuid kahjuks elatakse lisanduvad aastad valdavalt haigena,» ütles Danilov. «Kümned tuhanded inimesed on iga päev hõivatud oma pikaajalist hooldust vajava lähedase hooldamisega. Kuna ühiskond vananeb, siis selline hoolduskoormus pigem kasvab.»
Eesti kõrgkoolide konkurentsivõimet ja kõrghariduse arengusuundumusi käsitletakse keskuses 2021. aastal kõrghariduse tuleviku võtmes. «Haridusnõudluse muutumine ja hariduse digitaliseerumine esitavad lähitulevikus ka Eesti kõrgharidusele tõsise väljakutse. Kuidas kohaneda täppisõppe, ampsuhariduse või ülikoolide platvormistumisega? Kuidas rahastada õpinguid üle elukaare ning kuidas peaks rahastamise koormus jagunema riigi, inimese ja tööandja vahel?» loetleb Danilov.
Uurimissuunas «Liikuvuse tulevik» selgitatakse välja elanike mobiilsuse arengusuunad, võimalikud stsenaariumid ja selleks vajalikud olulisemad transpordiinvesteeringud.