Puidutöötlemine ujus muu tööstusega vastuvoolu: koroonapandeemia kasvatas nõudlust

Puidutööstus. Foto: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Kuigi Eesti töötleva tööstuse toodangu maht mullu võrreldes 2019. aastaga 4 protsenti langes, näitas puidutöötlemine hoopis kasvutrendi.

Puidutöötlemine oli üks kolmest töötleva tööstuse tegevusalast, kus toodangu maht ületas varasema aasta taset, teatas metsa- ja puidutööstuse liit. 

Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on töötlev tööstus turbulentsel ajal majanduse üks põhilisi tugisambaid. «Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor. Selle üks olulisemaid harusid, metsa- ja puidusektor, oli ka mullu Eesti väliskaubanduse vedur ning tähtsamaid kaubandusbilansi tasakaalustajaid,» ütles Välja. Ta lisas, et ehkki ootamatult puhkenud koroonapandeemia tõi ebakindluse ka metsa- ja puidusektorisse, kosus puidutööstus kiiresti, sest ülemaailmselt kehtestatud piirangutega kaasnes võimalus veeta rohkem aega kodus.

Koroonapandeemiale eelnenud majanduskasv oli suurendanud inimeste sääste, mida hakati reisimisvõimaluste vähenemisel ja meelelahutusasutuste sulgemisel kasutama eluaseme laiendamiseks või renoveerimiseks.

Piirangud suurendasid nõudlust

«Huvi mõne tootekategooria vastu oli möödunud aastal suurem kui kunagi varem. Nende hulka kuuluvad näiteks aiamajad, aiamööbel ja mänguväljakud lastele. Samuti puidust terrassi- ja voodrilauad,» sõnas Välja. Ta lisas, et Eestis valmistatud puittoodete kõrge kvaliteet on tuntud rahvusvaheliselt ja tänu sellele suudame edukalt konkureerida suurte ning tuntud puidutööstusriikidega. «Mitmed kohalikud puidutööstusettevõtted kirjeldasid, kuidas hüppeliselt kasvanud globaalse nõudluse rahuldamist takistas tootmisvõimekus ja toormenappus. Sellist stsenaariumi ei osanud koroonapandeemia puhkemisel ilmselt keegi ette ennustada,» märkis Välja.

Metsa- ja puidusektor pakub Eestis otseselt ja kaudselt tööd 60 000 elanikule ning on eriti tähtis tööandja väljaspool suuri tõmbekeskusi.

Välja sõnas, et metsa- ja puidutööstustes loodud töökohad mõjutavad suuresti ümberkaudseid ettevõtteid ja võimendavad kohalikku nõudlust teenindussektori töökohtade järele. «Maapiirkondade toimetulek ja tööturg on kriisidele eriti vastuvõtlik. Toodangu mahu kasv puidutöötlemises on aidanud töökohti metsa- ja puidutööstustes, hoolimata koroonapandeemiast, valdavalt säilitada. See omakorda on panustanud ka teiste regioonis tegutsevate firmade toimetulekusse keerulisel ajal,» ütles Välja.

Metsa- ja puidusektor on Eesti inimestele pakkunud koroonapandeemiaga kaasnenud ärevuses suurt tuge ja tõestanud end regionaalpoliitika ühe tugisambana. Sektori väärtusahel on ilmselt üks pikemaid Eestis. Samuti loob sektor töökohti paljudesse valdkondadesse – alustades logistikast, lõpetades infotehnoloogiaga. «Eesti majandus tugineb ekspordile. Tänu toodangumahu kasvule puidutöötlemises ja suurele ekspordivõimekusele, olenemata keerulisest ajast, säilisid üle Eesti tuhanded töökohad, mis aitab Eesti majandusel langusest kiiremini väljuda,»märkis Välja.