Notarite koda avaldas töö pahupoole: võltsingud, variisikud ning lähedaste katsed eakaid ära kasutada

Merle Saar-Johanson. Foto: Notarite koda.

Lõviosa notarite tööst on rutiinne lepingute koostamine ja tõestamine, kuid notaritel on ka määrav roll petuskeemide ennetamises ning inimeste kaitsmises petturite ja ärakasutajate eest, kelleks võivad olla ka nende enda pereliikmed või lähedased.

Notarite koda on viimasel ajal varasemast sagedamini puutunud kokku erinevate võltsingutega.

«Inimesed on meili teel saanud dokumente, mis meenutavad pisut justkui mõne välismaise notari dokumente ning mis lubavad saajale teenustasu maksmisel suurt annetust või kingitust. Loomulikult on tegu võltsingutega,» nendib notarite koja esimees Merle Saar-Johanson. Olukorra teeb Saar-Johansoni sõnul keerulisemaks asjaolu, et mõnikord keeldutakse uskumast, et tegu on võltsingutega.

«Teame näiteks juhtumitest, kus petukirja saajale on notarite kojast või pangast püütud selgeks teha, et tegu on võltsdokumendiga ning kindlasti ei peaks selle saatjale mingisuguseid ülekandeid tegema, kuid inimesed on ikkagi ülekande ära teinud,» ütles Saar-Johanson.

Keerukamad skeemid

Lihtsamakoeliste petukirjade kõrval on tuvastatud ka keerukamaid skeeme. Näiteks esitati notarile Venemaal tehtud volikiri, millega Venemaa kodanik volitas siin elavat inimest asutama volitaja nimel äriühinguid ning tegema nendega omal äranägemisel kõiki vajalikke toiminguid. Koos Venemaa notariga volikirja ehtsust kontrollides ilmnes, et tegemist on võltsinguga.

Notarite igapäevatöös on oluline roll ka rahapesu ennetamisel läbi tegelike kasusaajate ja raha päritolu tuvastamise.

«Ette on tulnud ülimalt kummalisi juhtumeid – näiteks ei osanud osaühingu osa ostja vastata notari küsimusele, millise nimega äriühingu osa ta üldse ostab. Klient leidis, et ostetava äriühingu nimi polegi üldse oluline. Variisiku kasutamise kahtlustuse tõttu keeldus notar tehingu tõestamisest,» toob Saar-Johanson näite.

Teada on juhtum, kus osaühingu osa sooviti müüa Aasias elavale inimesele ühe euro eest. Kui notar palus pooltel selgitada tehingu majanduslikku tausta, loobusid osapooled tehingu tegemisest.

Pahatahtlikud katsed inimest ära kasutada

Üks tõsisemaid probleeme on pahatahtlikud katsed ära kasutada inimese ebapiisavat otsusevõimet. Näiteks on tehingu ettevalmistamisel selgunud, et korterit müüa soovinud inimese suhtes oli juba kohtus algatatud eeskostja määramise menetlus. Samuti on notaribüroosse toodud inimene, kellel puudus igasugune soov toimingute tegemiseks ning kes vaatamata mõningasele ajas ja ruumis orienteerumisele polnud võimeline meenutama olulisi elulisi fakte.

«Meil on palve eakate ja teiste abivajavate inimeste lähedastele – hoidke nende tegemistel silm peal ja kui tundub, et inimene ei saa enam aru oma tegude tagajärgedest, tuleks pöörduda eestkostja määramiseks kohtu poole,» märgib notarite koja esimees.

Notariaalseid toiminguid üritatakse teinekord mõjutada, kasutades ära inimese e-posti aadressi või koguni digiallkirja. Näiteks pöördus büroosse inimene sooviga kinkida osa oma kinnistust lapsele, kuid hiljem sai notar sama inimese e-posti aadressilt kaks kirja, ühe neist digiallkirjastatuna, milles sama inimene väitis, et ikkagi ei soovi tehingut teha. Notaril tekkis kahtlus, et kirju saadavad erinevad pereliikmed.

Vestluse käigus selgus, et inimesel esineski mäluprobleeme ning näiteks ei mäletanud ta isegi oma eelmist konsultatsiooni notariga. Kuna kõik viitas sellele, et inimese otsusevõimetust ja mäluprobleeme püütakse ära kasutada, jättis notar tehingu tõestamata.

«Näiteid katsetest kuritarvitada inimeste usaldust või terviseseisundit on kahjuks rohkem. Küllap kõige olulisem järeldus siinkohal on see, et olulistes toimingutes ei saa me kunagi loota ainult digiallkirjadele. Nii mõnigi mainitud toimingutest oleks notari sekkumiseta võinud ohvrile tuua ülimalt tõsised tagajärjed,» nendib Saar-Johanson. «Inimlikult on kõige kahetsusväärsemad olukorrad, kus ärakasutajateks on inimese enda lähedased – näiteks on notarite koja poole pöördunud inimesed palvega keelduda notaritel endaga kõigi tehingute tõestamisest, sest nende sõnul üritab lähisugulane neid kallutada kahjulike tehingute tegemisele,» lisab Saar-Johanson.

Sügisel on oodata uut pettuste lainet

Koda rõhutab, et inimesed peavad olema eriti valvsad erinevate vahendajate suhtes ning ettevaatlikud kohustuste võtmisel ja ettemaksete tegemisel enne lepingute sõlmimist. Kui ettemaks  soovitud kinnisasja omandamiseks on vajalik, tuleks selleks sõlmida kindlasti notariaalne leping ning riskide maandamiseks kasutada notari deposiitkontot. «Sügisel võib eeldada uut petuskeemide lainet seoses võimalusega võtta pensionifondidest raha välja. Muidugi loodame, et inimesed kasutavad oma sääste mõistlikult, kuid kardetavasti erinevad petuskeemid ikkagi sagenevad,» nentis Saar-Johanson.