Pankurid Davosis: lahendage otsekohe eurokriis!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Davosi majandusfoorum.
Davosi majandusfoorum. Foto: SCANPIX

Vähemalt ühes küsimuses on Davosisse Maailma Majandusfoorumile kogunendud pankurid ühel meelel: euroala kriis tuleb lahendada. Kiiresti.

«Leidke mingi hea lahendus ja tehke ta kähku teoks,» ütles eile Financial Timesile Bank of America Merrill Lynchi tegevjuht Brian Moynihan.

«Ajage juba ometi see Euroopa kriis korda,» hädaldas teise suure panga boss, ennustades, et sellest «sõltub täielikult», kuidas maailmamajanduse käsi alanud aastal käib.

Ühel varahommikusel suletud debatil, kus osales ka kaks tipp-pankurit – Citigroupi tegevjuht Vikram Pandit ja Credit Suisse’i nõukogu esimees Urs Rohner – valitses meeleolu, mille võib võtta kokku ühe sõnaga: hirmuärevus.

Täistuubitud auditooriumis tehtud küsitluse valguses arvati valdavalt, et mingisuguse plahvatusega see Euroopa riigivõlakriis päädib.

Sama palju oli neid, kelle hinnangul on finantssüsteem praegu sama hapras seisus, kui pärast Lehman Brothersi hukku aastal 2008. See on hoop peavoolu pankurite ja regulaatorite mõtteviisile, kes on kõik need neli aastat tegelenud tohututes kogustes kapitali ja likviidsuse kogumisega.

Rohner on aga veendunud, et reeglid on puudulikud. «Kapital ja likviidsus on süsteemile küll kasuks tulnud,» ütles ta Financial Timesile. «Kuid kui [pankade] likvideerimiste osas edusamme ei tule, jääb süsteem alati lonkama.»

Globaalsed regulaatorid ragistavad juba kuude kaupa päid «likvideerimisreeglite» kallal võtmelise tähtsusega turgudel.

Eurokriisi kontekstis mõjuks usaldusväärne likvideerimiskord rahustavalt pankadele, mis on närvis isegi korrakohase Kreeka riigivõla restruktureerimise tagajärgede pärast.

Ilmselt jääb see aga kättesaamatuks unistuseks, võttes arvesse, et protsess on ülikeerukas, Kreekast ähvardav oht aga kohene.

Mõnede pankurite sõnutsi saaksid nende lepinguriskid hoobi ka vabatahtliku «juukselõikuse» puhul. Krediidikindlustus ei käivituks, mis tähendaks ootamatuid auke bilansis. Mis omakorda vallandaks trobikonna pahaloomulisi doominoefekte.

Teiste jaoks on need lühiajalised Kreeka-hirmud aga tühiasi võrreldes väljavaatega, et puruneda võib terve euroala.

Sellised pangad nagu Citigroup, HSBC ja Standard Chartered on hakanud tõsimeeli taoliseks väljavaateks valmistuma. HSBC on kaalunud riske, mis tuleneksid Saksamaa lahkumisest euroalast; StanChart on teostanud kahe euro (põhja- ja lõunaeuro) tuleku stressiteste; Citi aga on arutanud kõigi 17 algupärase euroala valuuta tagasituleku järelmõjusid.

Sellisel juhul kaotaksid usaldusväärsuse miljardite laenatud eurode tagatised – eriti piiriülesed tagatised. Iga riigi laenud tuleks kiirkorras tagada kohapeal, mitte enam mujal euroalas.

«Hirmude hirm on see, kui euro puruneb,» ütles üks tipp-pankur. «Meil pole aimugi, mis siis saab.»

Copyright The Financial Times Limited 2012
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles