Omavalitsused: riik peab Ida-Virumaal arendama uue majandusmudeli
1. veebruar 2021, 13:19
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu hinnangul peaks valitsus läbi viima rohepöörde Eesti energiatootmises ning arendama Ida-Virumaal välja uue majandusmudeli.
«Ametisse astunud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus kinnitas koalitsioonilepinguga, et väljutakse põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040,» märkis liit avalikus pöördumises valitsuse poole.
Liidu hinnangul on konkreetsete tähtaegade seadmine parem ebaselgusest, kus valitsuse poolt kinnitatakse, et kiiret nii-öelda PÕXIT-it ei tule, kuid samal ajal kadus mullu põlevkivisektoris üle 1000 ehk peaaegu viiendik sektori töökohtadest.
Liidu nägemusel peaks valitsus tagama taastuvenergial baseeruvate juhitavate elektritootmisvõimsuste väljaarendamise, mis võimaldab hiljemalt 2035. aastal lõpetada põlevkivi kasutamise elektri tootmiseks, kuid säilitada Eesti energiasõltumatuse.
Samuti peab liit oluliseks, et valitsus moderniseeriks Eesti transpordisektori ning aastaks 2040 lõpetataks fossiilsete vedelkütuste tootmine ja kasutamine.
«Kindlasti on koalitsioonilepingus võetud eesmärke võimalik täpsustada ja täiendada erinevate strateegiate, programmide ja meetmetega, aga põhimõte peaks olema, et kõigepealt ehitame uue valmis ja siis loobume vanast,» märkis liit.
Liit tõi pöördumises välja, et fossiilsetest kütustest elektri tootmine hääbub, sest ei suudeta kõrge süsinikumaksu tõttu konkurentsis püsida – samas on riigil tulevikuks hädavajalik vähemalt 1000 megavati ulatuses juhitavat elektri tootmisvõimsust, et tagada Eesti minimaalne varustuskindlus.
«Rohepöörde olemus on, et valdkonnad, kus täna kasutatakse fossiilseid kütuseid – vedelkütused ja gaas – asendatakse elektriga. Kui soovime, et tegemist oleks kodumaise taastuvenergiaga, ei ole meil lähitulevikus alternatiive biomassi kasutamisele,» märkis liit.
Liidu hinnangul võivad 10 kuni 20 aasta pärast olla rohkem arenenud vesinikutehnoloogia ja elektri salvestamise võimalused, kuid hetkel tähendab põlevkivielektrist loobumine suuremat biomassi kasutamist elektritootmises.
«Igapäevase varustuskindluse tagavad ka välisühendused,» märkis liit ning selgitas, et kaugelt kaablit mööda saabuv elekter lahendab küll elukondliku vajaduse, kuid ei suuda tagada majanduse, eelkõige töötleva tööstuse konkurentsivõimet.
Liit tõi näitena välja Soome, mis on elanike arvu poolest ligikaudu viis korda suurem kui Eesti, nende elektritarbimine on ligikaudu 10 korda suurem ja mitte selle pärast, et soomlased elektrit raiskaksid vaid seetõttu, et neil on oluliselt rohkem elektrit tarbivat kõrge lisandväärtusega tööstust.
«Kui soovime tulevikus olla kliimaneutraalne ja kodumaise elektritootmisega riik, peame lisaks tuule- ja päikeseparkide rajamisele kasutama suuremas koguses biomassi elektritootmisel. Rohepööre elektritootmises on saavutatav, kuid vajab julgeid otsuseid ja nende järjekindlat ellu viimist,» rõhutas liit.
Nad märkisid, et lisaks elektrile on põlevkivist võimalik toota ka õli ning väga palju erinevaid keemiatooteid. «Põlevkiviõli kasutatakse valdavalt laevakütusena meretranspordis, mis lähikümnenditel eeldatavalt suureneb, kuna puuduvad realistlikud alternatiivid – LNG on samuti fossiilset päritolu kütus,» teatas liit.
«Kuigi põlevkiviõli tootmine on olulise keskkonnamõjuga, on süsinikdioksiidi heide oluliselt väiksem kui elektritootmisel ning tehnoloogia arenedes on võimalik süsinik kinni püüda. Transpordisektoris kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti, kuid ebarealistlik on eeldada, et aastal 2040 fossiilset päritolu vedelkütuseid enam ei kasutata,» nentis liit.
Liidu hinnangul ei tohiks kodumaist vedelkütuste tootmist häbeneda ja ära lõpetada seni, kuni Eestis ja Euroopa Liidus (EL) on kasutusel fossiilset päritolu vedelkütused ja tarbitakse kaupu, mida veavad põlevkiviõli kasutavad laevad. «Nigeeria, Venemaa või Saudi-Araabia päritolu vedelkütused ei ole rohelisemad kui meie põlevkiviõli,» märkis liit.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit tõi välja ka ettepanekuid koalitsioonilepingus toodud eesmärkide täitmiseks. Liidu hinnangul tuleb üle vaadata valitsuse 2020. aasta 3. detsembri otsus ja suunata vähemalt 90 protsenti EL-i õiglase ülemineku toetusfondi vahenditest ettevõtluse arenguks ning kasutada toetusfondi vahendeid ainult Ida-Viru maakonnas.
Samuti tuleks liidu hinnangul lisaks õiglase ülemineku toetusfondi vahenditele suunata järgnevatel aastatel Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste ellu viimiseks kõik põlevkivisektori poolt riigieelarvesse makstavad keskkonnatasud.
Liit lisas, et õiglase ülemineku tegevuste toetamiseks peab kõigi muude Ida-Virumaa elukeskkonna arendamiseks vajalike tegevuste – haridus, sotsiaal, avalik ruum, turism – rahastamine jätkuma üleriiklikest programmidest vähemalt samas mahus kui seni või isegi suurenema.
Lisaks tuleks liidu hinnangul luua ettevõtluse arengu toetamiseks Kredexi juurde Ida-Viru regionaallaenu fond mahuga vähemalt 750 miljonit eurot ning samuti tuleks siduda põlevkiviõli tootmise lõpetamise tähtaeg fossiilsete vedelkütuste kasutamise tähtajaga.
Viimaseks tegi liit ettepaneku kehtestada Ida-Virumaale loodavatele töökohtadele sotsiaalmaksulagi miinimumpalgalt.
«Ida-Virumaa on muutusteks valmis, loodame valitsuselt selgeid otsuseid ning konkreetseid eelarvega tagatud tegevusplaane eesmärkide saavutamiseks. Ootame peaministrit ning valitsuse liikmeid Ida-Virumaale, et üheskoos tulevikuplaane teha,» teatas liit.