Uuring ⟩ Välismaalt kaugtöötaja palkamine takerdub sageli maksuküsimustesse

Kodukontor. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Koroonaviiruse levikust tingitud reisipiirangute tõttu on Eesti ettevõtted tööjõupuuduse leevendamiseks asunud senisest enam värbama rahvusvahelisi kaugtöötajaid ehk töötajaid, kes tööd oma elukohariigis väljastpoolt Eestit.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programm Work in Estonia tellis uuringu Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt (RAKE) ning selle eesmärk oli välja selgitada, millised on Eesti ettevõtete kogemused rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamisel ning millised on olnud nende väljakutsed sellega seoses.

Selleks vesteldi Eesti ettevõtete personalispetsialistidega, kellelt küsiti, missugused on nende kogemused rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamisel, milliste küsimuste, takistuste ja probleemidega on nad seoses rahvusvaheliste kaugtöötajate värbamisega kokku puutunud ning kust tuge otsinud ja saanud.  

Uuringust selgus, et peamiselt kasutavad Eesti ettevõtted rahvusvahelist kaugtööd koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu või ka siis, kui hea spetsialist ei ole valmis Eestisse kolima. Sageli on rahvusvaheline kaugtöö osa pikemast töötaja Eestisse toomise protsessist ehk töötaja teeb seni oma koduriigist kaugtööd, kuni ümberasumine Eestisse on võimalik.

Rahvusvahelise kaugtöö võimalusi on hõlpsam kasutada neil ettevõtetel, kellel on juba konkreetses välisriigis esindus olemas. Uuringus osales ka ettevõtteid, kes vajavad lühiajalist abitööjõudu ja pakuvad rahvusvahelist kaugtööd «tööampsudena».

Küsimusi tekitab maksustamine

Ettevõtjate jaoks, kes kasutavad rahvusvahelist kaugtööd või kaaluvad selle kasutamist, tekitab palju küsimusi maksustamise ja maksudega seonduv: mis riiki tasuda rahvusvahelise kaugtöötaja tööjõumaksud, samuti ei teata, kuhu pöörduda küsimuste korral.

Uuringu läbiviijad soovitasid luua rahvusvahelise kaugtöö kontaktpunkt, kuhu ettevõtjad saaksid oma küsimustega pöörduda. Samuti tuleks ühele veebilehele koondada riikide kokkulepped rahvusvahelise kaugtöö maksustamise osas ning korduma kippuvad küsimused ja vastused neile.

«Praegu puudub Eestis rahvusvahelise kaugtöö valdkonna eestvedaja, aga teda oleks väga vaja, sest rahvusvaheline kaugtöö võib paljudele ettevõtetele olla hea võimalus tööjõupuuduse leevendamiseks,» märkis EASi Work in Estonia programmi juht Anneli Aab.