Swedbanki suure kasumilanguse taga on kopsakas krediidikahjude kate

Swedbanki peakorter Tallinnas Foto: INTS KALNINS/REUTERS

Swedbank Eesti eelmise aasta kasum oli 178,7 miljonit eurot ehk 9,8 protsenti vähem kui aasta varem, langus oli tingitud peamiselt kulude ja krediidikahjude katteks eraldatud summade kasvust.

Swedbanki laenumahud kasvasid lõppenud aastal 3 protsenti. Eraklientide laenumahud suurenesid 4 protsenti ja ärilaenude mahud 2 protsenti. Hoiused kasvasid 17 protsenti, teatas pank.

2020. aastal väljastati eraisikutele uusi laene kogusummas 827 miljoni euro eest ja ettevõtetele 1,03 miljardi euro eest. Puhas intressitulu kasvas 3 protsenti, kasvu taga oli peamiselt laenuportfellide kasv.

Puhas teenustasutulu vähenes 12 protsenti, peamiselt kaartide ja varahalduse tulude languse tõttu. Tulude vähenemist aitavad panga teatel selgitada muutused tarbijakäitumises ning madalamad haldustasud.

Puhastulu finantsinstrumentidelt vähenes 21 protsenti, tingituna suurematest realiseerimata kahjumitest varahalduse ning kindlustuse valdkonnas. Muud tulud kasvasid protsendi võrra suuremate kindlustustulude toel.

Kulud kasvasid 7 protsenti. Kulude tõusu peamiseks põhjuseks olid suuremad personalikulud, rahapesuvastase võitluse ning riskide ja vastavuskontrolli funktsioonide tugevdamine. Samuti jätkus investeerimine digilahendustesse.

Majandustegevuse jätkuva aeglustumise ja ebakindluse tõttu on krediidikahjude katteks eraldatud raha kasvanud 12,4 miljoni euroni. 2019. aastal oli sama näitaja 1,9 miljonit eurot.

Swedbank AS maksis 2020. aasta detsembris 210,5 miljonit eurot dividende ning 28 miljonit eurot tulumaksu.

Nõudlus maksepuhkuste järele oli neljandas kvartalis väike. Kolmanda kvartali lõpust alates on üle poole maksepuhkuse võtnud klientidest naasnud oma endise maksegraafiku juurde.

Inimeste huvi kolmanda sambaga liitumise vastu kasvas aasta viimase kahe kuu jooksul hüppeliselt. Aasta jooksul liitus Swedbanki pakutavate kolmanda samba fondidega aga üle 20 000 uue koguja.